ALLIKAVIITED, AUTORITE MÄRKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI Koostanud ja toimetanud Lauri VahtreViited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas HiioTekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas ... Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik2020. aasta 2. veebruaril esitletud kaheköiteline Eesti Vabadussõja ajalugu ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmärk oli muuta teos lugejasõbralikumaks ja vähendada mahtu. Ühtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kättesaadavaks kõigile huvilistele. Käesolev e-raamat sisaldabki Eesti Vabadussõja ajaloo teise köite teksti koos viidete, autorite märkuste, viimase hetke täpsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trükiväljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele või sügavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad süvitsi tutvuda Eesti Vabadussõja ajaloos esitatud andmete ja seisukohtade päritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht tekstid on identsed ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil pääseb viite juurest tagasi teksti. Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on tähtis, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid märkimisväärne on ka Vabadussõja rahvusvaheline mõõde selle mõju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni tänaseni välja.Teises köites kirjeldatakse Eesti vägede võitlusi väljaspool Eestit, mille käigus jõuti Petrogradi ja Riia alla ning Pihkva ja Jēkabpilsi taha. Omaette peatüki moodustab sõda Landeswehriga, samuti rahuläbirääkimised Tartus. Kirjeldatakse lõpuvõitlusi Narva rindel ja Vabadussõja järellugu. Seda perioodi Vabadussõjast võib nimetada sõjaks rahu nimel.Rodyti daugiau ...
ALLIKAVIITED, AUTORITE MÄRKUSED, ALLIKATE JA KIRJANDUSE NIMEKIRI Koostanud ja toimetanud Lauri VahtreViited ja kasutatud kirjanduse toimetanud Toomas HiioTekst: Peeter Kaasik, Lauri Vahtre, Urmas Salo, Ago Pajur, Tõnu Tannberg, Hellar Lill, Toomas ... Hiio, Toe Nõmm ja Taavi Minnik2020. aasta 2. veebruaril esitletud kaheköiteline Eesti Vabadussõja ajalugu ei sisaldanud viiteaparatuuri. Sellise lahenduse eesmärk oli muuta teos lugejasõbralikumaks ja vähendada mahtu. Ühtlasi andsid autorid ja kirjastaja lubaduse, et viiteaparatuur tehakse peagi kättesaadavaks kõigile huvilistele. Käesolev e-raamat sisaldabki Eesti Vabadussõja ajaloo esimese köite teksti koos viidete, autorite märkuste, viimase hetke täpsustuste ning kasutatud kirjanduse ja allikate nimekirjaga. E-raamatul puuduvad trükiväljaande illustratsioonid ja kaardid. Tegemist on lisamaterjaliga ajaloolastele või sügavama ajaloohuviga lugejatele, kes soovivad süvitsi tutvuda Eesti Vabadussõja ajaloos esitatud andmete ja seisukohtade päritoluga. Selleks tuleb leida e-raamatust vastav koht tekstid on identsed ja klikkida viitenumbrile. Samal viisil pääseb viite juurest tagasi teksti. Vabadussõda on eestlaste ajaloo seni kõige ülevam ning ühtlasi ka kõige maisem ja asjalikum lehekülg, sest Eesti riik rajati Vabadussõja käigus. Vabadussõjaga tekkinud ühtekuuluvus osutus nii tugevaks, et aitas üle elada isegi poole sajandi pikkuse võõrvõimu ja andis jõudu taastada oma riik. Seetõttu on tähtis, et Vabadussõja käiku, selle tõuse ja mõõnu ning sõjaga kaasnenud õppetunde jätkuvalt teataks ning tuntaks. Kuid märkimisväärne on ka Vabadussõja rahvusvaheline mõõde selle mõju kogu Ida-Euroopa ajaloole kuni tänaseni välja.Esimeses köites antakse ülevaade Vabadussõja eelloost, olukorrast sõja eel, taganemisest ja vastupealetungist ning 1919. aasta kevadistest lahingutest, mis olid eriti rasked Lõunarindel. Ajaliselt jõuab käsitlus esimese köite lõpuks 1919. aasta maikuu keskpaika. Seda osa Vabadussõjast võib tinglikult nimetada sõjaks Eesti pärast.Rodyti daugiau ...
Collection of source materials for high school. Üldajaloo lugemik toetab 2013. aastal ilmunud üldajaloo gümnaasiumiõpiku kasutamist. Selliselt aitab allikakogumik täiendada ja süvendada üldajaloo kursuse raames saadud teadmisi. Lugemikus on õpikust ... enam tähelepanu pööratud Euroopast väljapoole jäävale maailmale, samuti kultuuriloolistele arengutele. Kajastatud on maailmaajaloo tähtsaimad käänukohad ja suurte muudatuste ilmingud. Valitud allikate hulka kuulub nii sündmuste kaasaegseid kroonikakatkeid, päevikumärkmeid kui hilisemaid kirjeldusi, sekka ka tänapäevaseid uurimusi ja isegi ilukirjandust. Lugemiku kasutamise hõlbustamiseks on allikatele lisatud sissejuhatavad tekstid, mis pakuvad taustinfot allikate ja nende autorite kohta.Rodyti daugiau ...
Eestikeelne erapooletu ajalookäsitluse ja ladusa väljenduslaadiga õpik on kohandatud 2004. aastal ilmunud L. Vahtre õpikust Eesti ajalugu gümnaasiumile. Käsitletakse Eesti ajalugu muinasajast kuni tänapäevani. Materjali aitavad paremini omandada ... lehekülgede äärtele välja toodud vähemtuntud sõnade ja väljendite venekeelsed tõlked. Iga peatüki lõpus on kordamisküsimused, raamatu lõpus aga sündmuste kronoloogia ja valimik sõnaseletusi. Õpikus on rohkelt illustratsioone ja kaarte. Raamatu autor on kirjutanud lisapeatüki teistest rahvastest,kes on elanud ja tegetsuned Eestis juba keskajast peale. Lähemalt vaadeldakse venelaste, sakslaste, juutide ja rootslaste elu-olu ning nende rahvaste hulgast kerkinud kultuuri- ja teaduseinimesi, kes said tuntuks Eestis ja väljaspool Eestit ning andsid oma panuse Eesti riigi arenguks. See on ka väga hea materjal neile, kes valmistuvad Eesti kodakondsust taotlema.Rodyti daugiau ...
