Lumi sulab nagu ikka, tärkab Ukraina haljas rohi, lokkav vaip katab maa ... tõuseb lopsakas vili ... lõõsk lööb värelema väljade kohal ja verest ei jää enam jälgegi.1919. aasta krõbekülma koidiku Kiiev on verise kodusõja lahinguväli. Revolutsiooni... vastasleeri sattunud perekond Turbin võitleb ellujäämise nimel. Senised ideaalid purunevad, turvaline ja tuttavlik maailm hävineb. Lahti rullub traagiline lugu ühest perekonnast, kelle saatus on lahutamatult põimunud Ukraina ajalooga. Autobiograafiliste sugemetega Valge kaardivägi oli Mihhail Bulgakovi esimene pikem proosateos ja loomingu kõrgpunkte. Autorist: Mihhail Bulgakov sündis 1891. aastal Ukrainas Kiievis seitsmelapselisse perekonda, õppejõust isale ja õpetajast emale. Juba lapsepõlves kirjutas noor Bulgakov meelsasti näidendeid, mida tema õed-vennad ette kandsid. Gümnaasiumis said tema lemmikuteks Dickens, Gogol, Puškin ja Dostojevski. Pärast kooli lõpetamist astus noormees Kiievi Ülikooli arstiteaduskonda. Esimeses maailmasõjas osales Bulgakov Punase Risti vabatahtlikuna ning sai raskelt haavata. Hiljem ka Ukraina Rahvavabariigi armees ja Vene valgete armees teeninud Bulgakov haigestus sõjaväes raskelt tüüfusesse, pääsedes napilt eluga. Kokkupuude surmaga inspireeris Bulgakovit tõsisemalt kirjutamisega tegelema. Arstiameti kõrvalt kirjutas ta näidendeid, lühijutte, följetone ja romaane, mis olid kõik Nõukogude Liidu tsensoritele pinnuks silmas ja suurema osa ajast keelatud. Bulgakov suri 1940. aastal muserdavates oludes ja teadmisega, et tema teoseid ei avaldata. Kirjaniku geniaalsusest sai laiem avalikkus teadlikuks 46 aastat hiljem, perestroika aegu.Rodyti daugiau ...
Parandatud kordustrükk Mihhail Bulgakovi filosoofilisest, poeetilisest, satiirilisest ja kaunist raamatust, mis kuulub kindlasti 20. sajandi suurteoste hulka. Kirjanik alustas romaani kallal tööd 1928. aastal, püüdes ühendada satiirilise groteski ja... fatasmagooria käsitlusega Jumalast ja Saatanast. Algselt polnud romaanis ei Meistrit ega Margaritat, kuid jätkates 1931. aastal vahepeal katkenud tööd, lisandus sinna autobiograafiline Poeet, hiljem meister. Praegu tähistab Meister ja Margarita vene kultuuriteadvuses pea sedasama, mis Tristan ja Isolde või Romeo ja Julia. Lugejateni jõudis see esmakordselt 1967. aastal, 27 aastat pärast kirjaniku surma.Rodyti daugiau ...
Mihhail Bulgakovi poolelt lauselt katkevaid Kadunukese ülestähendusi tundis eesti lugeja seni kui Teatriromaani. Mõlemad pealkirjad on kahtlemata paljuütlevad: see ongi tõesti romaan teatrist, tema vastupandamatust kutsest, mis aga selle ... kuuldavõtjale hukatuslikuks võib osutuda.Ainest raamatu kirjutamiseks ammutas Bulgakov omaenese turbulentsest töösuhtest Moskva kunstiteatriga, kõrvalosades esinevad aga juba ka tegelased kirjandusringkondadest, kes jõuavad eeslavale Meistris ja Margaritas.Kultuurisuurused võivad kohati osutuda hämmastavalt väikesteks inimesteks ja seda kirjeldades ei hoia Bulgakov irooniaga kokku. See on naljakas ja kurb raamat, mille lehekülgede vesimärgiks võiksid olla teatrit sümboliseerivad naerev ja nuttev mask.Uuele väljaandele on saatesõna kirjutanud Irina Belobrovtseva, kes valgustab raamatu kirjutamise ja ilmumise tausta.Rodyti daugiau ...
20. sajandi ühe silmapaistvama vene kirjaniku Mihhail Afanasjevitš Bulgakovi autobiograafiline romaan. Teatriromaan, mis autoril lõpetamatta jäi, räägib Bulgakovi kogemustest teatrimaailmas.Rodyti daugiau ...
Mihhail Bulgakovi 1925. aastal ilmunud satiiriline jutustus Maiga Variku tõlkes kujutab endast teravat ja vaimukat kriitikat pseudoteaduse ning utoopilise maailmakorra pihta.Rodyti daugiau ...