Raamatusse olen koondanud lood eestlaste ja teiste rahvaste ebausust igapäeva toimetuste juures.Nõidumine Musta Piibli ehk kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatuga.Tulihobuse aastal sündinud neidusid ei kosita! Nimetatud aasta jõuab jälle kätte ... 2026. aastal.Meremeeste ebausust - ehk kes on Kotermann.Kas rohu saamise eesmärgil keedeti inimese-rasva, nagu mõni jutustab, nende haigete kehadest välja, kes Tartu kliinikus surid?Missuguseid väega nõiasõnu kasutati haigete ravimiseks?Kuidas käituti saunas?Kuidas kindad panna kosilasi tooma?Kuidas hoiduda kurja silma alla sattumast?Mis oli tegelik põhjus, et ebausu kammitsas olnud inimesi, keda nõidadeks nimetati, põletati?Kuidas ehitati kratti, kes omanikule palju varandusi kokku tassis ja kuidas hiljem temast vabaneti?Kuidas kindlustada, et laps saab ruttu targaks?Miks olid eestlaste taredel kõrged ukse-läved?Neile ja paljudele teistele kohati uskumatuina näivatele ebausuga seonduvatele küsimustele proovibki see raamat valgust heita.Raamatus olevad lood olen kogunud aastate jooksul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalsest arhiivist.Rodyti daugiau ...
It would be better for us, if this stift ( of Tartu) came into the hands of a good man, who is born in this land as we are and who is our friend and patron as he is of our Order, rather than it fell into the hands of an outlandish man.Thus did ... Wennemar von Brüggenei, Land Master of the Teutonic Order, describe his opinion in 1400. Yet, the statement was true throughout the Medieval period: if the Bishop of Tartu supported the Teutonic Order, the Orders star in Livonia was on the rise, as the other bishops could not stand against the two. 17th century chronicler Christian Kelch kept this in mind when he described this territory as the most powerful in Livonia.The bishopric which was created after the conquest of Tartu in 1224 lasted until 1558 when it surrendered to Russian troops. Thus did the most powerful fall as the first. How did the twists of fate, otherwise known as the choices of the bishop and his estates, lead to that outcome? What were the problems the Bishops of Tartu faced and how did these change throughout the Medieval period? These questions are answered through the reigns of the 27 known bishops and the power structures of the bishopric.In addition to the history of the bishopric, the history and development of the town of Tartu, the principalitys episcopal castles (Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre, and Vastseliina), and feudal castles, the most well known of which is Rõngu, are described. The descriptions are supported by maps and reconstructions, taking into account the most recent archaeological surveys.Rodyti daugiau ...
Tänasel päeval 12. juulil 1710 on Rootsi sõjakassa Vene sõjaväe pealetungil siia maha matnud: 2 tonni 200 000 kuldtükiga. Koha mõõdud: siit Kõlõsi kõrtsi kaevu juurest 3000 ida poole, 30=++ lõuna, 300 tagasi põhja. Dokument kannab kuninglikku ... vappi ja kolme kindrali allkirja Raamatusse olen kogunud huvitavaid rahvajutte Eesti maapõue peidetud varandustest ja Eesti vetes varjul olevatest kullalaevadest.Kus on peidus Rootsi Raudpea kuldtõld? Kuhu on peidetud hõbedast apostlid? Kus lebab Pärsia kullalaev?Neile ja paljudele teistele rahvajuttudele katsubki see raamat valgust heita.Ühe sektsiooni raamatust pühendasin kadunud kirikukelladele.Kõik legendid ja rahvajutud olen otsinud ja kogunud Rahvusraamatukogu digitaalses arhiivis olevatest ajalehtedest, mis on välja antud enne 1940. aastat.Mõni legend võib raamatus esineda ka mitmel korral, kuid eripäraks on legendi erinevad tahud ja põhjalikkus.Mõnda lugu olen kohendanud ja keeleliselt parandanud, kuid lugudest peaks siiski läbi kumama tolleaegne keelekasutus.Rodyti daugiau ...
Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühin-gud on üles ehitatud ... hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel võrguajastul. Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatusli-kuks võib saada?*Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus Linnaväljak ja rae-kojatorn demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma. Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolaneAutorist: Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli šoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiiv-sete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud Maailmasõda (2008), Raha võidukäik (2010) ja Tsivilisatsioon (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem tüüpiliseks šoti valgustusliberaaliks.Rodyti daugiau ...
Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectuseks. Kolde ümber pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub Kolde ümber hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta.- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridgei ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale šimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavašimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Rodyti daugiau ...
Ajalugu ei kordu, aga õppida on sellest nii mõndagi.Tuntud Ameerika Ühendriikide ajaloolane Timothy Snyder on analüüsinud 20. sajandi Euroopa käekäiku ja toob välja kakskümmend olulist mõtet, kuidas peaks demokraatia säilitama vabadusi, kui tekib ... oht hirmuvalitsuseks. Tema raamat on üleskutse vastupanule, kui võimu anastab üks inimene või kildkond, või kui juhid püüavad seadusest enda huvides kõrvale hoida. See lühike, ent sisukas teejuht võtab kokku kõik, mida vajame demok-raatia püsimiseks, hoiatavateks eeskujudeks natsism, fašism ja kommunism.Autorist: Timothy Snyder on Yalei Ülikooli ajalooprofessor. Tema uurimistöö keskmes on Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ning holokaust. Ta on raamatute Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel ning Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus autor. Ta on mitu korda külastanud ka Eestit ning pälvinud Maarjamaa Risti III klassi teene-temärgi.Rodyti daugiau ...
Maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi (1874‒1948) raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad ... keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism. Berdjajev leiab vene hingest naiselikkust ja purjusolekut, aasialikkust ja euroopalikkust, pühadust ja kaabaklust. Ta võrdleb Venemaad Fjodor Dostojevskiga, kelles „põhjatu sügavus ja hõlmamatu kõrgus ühituvad mingisuguse madaluse ja ebaõilsusega, väärikuse puudumise ja orjusega. Piiritu armastus inimese vastu, Tõeline Kristuse-armastus ühitub inimeste vihkamise ja julmusega.“Ent milliseks kujuneb Venemaa pärast maailmatulekahju? Selle üle arutledes liiguvad vene mõtleja aimdused sõja algupoole optimistlikust ootusärevusest sõja lõpuperioodi süngesse pessimismi.Lisaks on teoses käsitletud laia teemade ringi rahvuslusest ja imperialismist kuni demokraatia ja isiksuse problemaatika ning vaimu ja masina suhteni.Raamatut tuleks vaadelda oma ajastu kontekstis ning see tähistab üht etappi N. Berdjajevi filosoofiliste ja ühiskondlike ideede arengus.Rodyti daugiau ...
Kas keskaeg oli keskaja inimese jaoks pime aeg? Mida tähendas perekond muinasaegsele inimesele? Mida mõtles inkvisiitor, kui ta piinas nõidumises kahtlustatavat? Kas nälg tegi veganiks? Kuidas nägi tema, meie esivanem seal kauges ajas tagasi, ... maailma? Missugustes oludes ta valikuid tegi? Millistele teadmistele toetudes tehti otsuseid enne Teist maailmasõda? Mida me rahvana oleme kaasa võtnud ja võtame tänasest päevast tulevikku?Vikerraadio ajaloosaate Eesti lugu 800 osas on teadlased ja koduloouurijad otsinud ja andnud vastuseid eestlaste käekäigu kohta.Jutud Ivo Schenkenbergist Liivimaa sõjas, Vabadussõja kangelastest Anna Varesest ja Salme Bergmannist, Teises maailmasõjas Soome ja Eesti vabaduse eest võidelnud kaugluurajatest, põlatud ametit pidanud timukast ja etikutel lobisenud tallinlastest, külarahvast hullutanud Torupilli Jussist ja teistest meie esivanematest on üles kirjutanud saatejuht ja toimetaja Piret Kriivan.Piret Kriivan on Eesti Rahvusringhäälingu raadioajakirjanik. Saatesarja Eesti lugu eest on teda autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Eesti Kaitseliidu medaliga, Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemiaga.Rodyti daugiau ...
Šamil Bassajev (19652006) tegi endale nime südikate sõjaliste operatsioonidega Esimeses Tšetšeenia sõjas 19941996, temast sai üks tuntumaid mägilaste vabadusvõitlejaid, kuid alates Teisest Tšetšeenia sõjast 1999 omandas ta ka islamiterroristi ... kuulsuse. Nullindateks oli temast saanud maailma üks enim tagaotsitud tegelane, kelle nimi tekitab senimaani hirmuvärinaid Venemaal, nagu ka leidub arvukalt tema imetlejaid islamimaailmas.Vähem on teada Bassajevist poliitikuna või näiteks seda, et tal on olnud üllatavaid kuid kohati ka vene propa-gandistide välja mõeldud kokkupuutepunkte Eestiga.Veel vähem aga on tuntud Bassajevi kirjalik pärand. Käesolevas väljaandes ongi tõlkes esitatud džihaadivõitle-jatele mudžahiididele kirjutatud vaimne teejuht pealkirjaga Pühasõdalase raamat, mille järelsõnas an-takse ka ülevaade Bassajevi poliitilisest ja sõjalisest tegevusest.Pühasõdalase raamat on huvitav lugemine kõigile Tšetšeenia, Kaukaasia ja Venemaa poliitikaga tegelejatele, nagu ka islamihuvilistele ning sõjanduse asjatundjatele, eriti aga neile, keda köidab vaimse võitluse ja ene-seületamiste temaatika.Rodyti daugiau ...
Raamat Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist laenab pealkirjaks inglise klassiku John Donnei mõtte, mis resoneerib Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solženitsõni Gulagi arhipelaa-gi üldinimliku sõnumiga. Isegi ... vangilaager ei lahuta inimest inimkonnast. Iga inimene on väärtus, iga inimese vägivaldne surm, tema loomingu hävitamine on kaotus kogu inimkonnale. Ukraina kannatused meenutavad seda meile praegu iga päev. 1945. aastal kohtus Aleksandr Solženitsõn Lubjanka vanglas Eesti õigusteadlase ja Otto Tiefi valitsuse haridus-ministri Arnold Susiga. Susi oli esimene haritud eurooplane, keda Solženitsõn lähemalt tundma õppis ja kellest sai kirjaniku vaimne aken Euroopasse. Gulagi arhipelaag valmis põhiosas 1967.1968. aastal Eestis ja eestlas-te abiga. Teos raputas 1974. aastal Läänes ilmudes kogu maailma. Üheskoos moodustame jätkuvalt saarestikke, arhipelaage, mis üksteist paratamatult mõjutavad hästi või hal-vasti, aga mõjutavad. Inimkond on siiski üks, ja see, milline ta on, milline on Inimese nägu, on meie kõikide te-gude, valikute, peetud ja pidamata jäetud lahingute kujundatud. Meie kolm esseed kutsuvad nii kaasa mõtlema kui ka vastu vaidlema, aga ennekõike mõtestama. Inimkond vajab sügavat mõtet.Rodyti daugiau ...
Dramaatiliselt uus arusaam inimkonna ajaloost, mis seab kahtluse alla meie kõige fundamentaalsemad eeldu-sed sotsiaalse evolutsiooni kohta alates põllumajanduse ja linnade arengust kuni riigi, demokraatia ja eba-võrdsuse tekkeni ning paljastab ... uusi võimalusi inimeste emantsipatsiooniks.Põlvkondi on meie kauged esivanemad olnud primitiivsed ja lapselikud kas vabad ja võrdsed süütud või pätid ja sõjakad. Meile öeldakse, et tsivilisatsiooni saab saavutada ainult nende algsete vabaduste ohverdamisega või alternatiivina meie alatute instinktide taltsutamisega. David Graeber ja David Wengrow näitavad, kuidas selli-sed teooriad tekkisid esmakordselt XVIII sajandil konservatiivse reaktsioonina põlisrahvaste vaatlejate ja intel-lektuaalide poolt Euroopa ühiskonna tugevale kriitikale. Selle kohtumise uuesti läbivaatamisel on hämmastav mõju sellele, kuidas me mõistame tänapäeva inimkonna ajalugu, sealhulgas põllumajanduse, omandi, linnade, demokraatia, orjuse ja tsivilisatsiooni päritolu.Tuginedes murrangulistele arheoloogia- ja antropoloogiauuringutele, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks kohaks, kui õpime oma kontseptuaalseid köidikuid maha viskama ja mõistma, mis seal te-gelikult on. Kui inimesed ei veetnud 95 protsenti oma evolutsioonilisest minevikust väikestes küttide-korilaste salkades, mida nad siis kogu selle aja tegid? Kui põllumajandus ja linnad ei tähendanud sukeldumist hierarhias-se ja domineerimisse, siis millise sotsiaalse ja majandusliku korralduseni need viisid? Vastused on sageli oota-matud ja viitavad sellele, et inimkonna ajaloo kulg võib olla vähem kivisse raiutud ja rohkem täis mängulisi, lootusrikkaid võimalusi, kui me arvame.Kõigi aegade koidik muudab põhjalikult meie arusaama inimminevikust ja pakub teed uute vabaduse vormi-de ja ühiskonna korraldamise uute viiside kujutlemiseks. See on tohutu intellektuaalse ulatusega monumen-taalne raamat, mida õhutavad uudishimu, moraalne nägemus ja usk otsese tegevuse jõusse.Rodyti daugiau ...
Mina olen vanaisa Jaanus. Ma elan väga kaunis linnas, mille nimi on Tartu. Juba vanast ajast on vanaisadel kohustus rääkida lastelastele lugusid möödunud aegadest. Lugusid, mis jutustavad vanaisade endi lapsepõlvest ja ka neid, mida vanaisad kuulsid... omakorda oma vanaisadelt. Nõnda liiguvad juhtumised ja läbielamised mööda ajaliini ajast aega muudkui edasi ja sünnib iga pere lugu, eriline ja ainulaadne. Selle raamatuga püüan avada sajanditagust Tartut. Ma ei tee seda väga ajalooliselt, vaid pigem ajastu-meeleoluliselt, kus üks pilt räägib rohkem kui sada sõna. Pildid on kõik umbes saja aasta vanused postkaardid, mida olen kogunud üle kahekümne aasta ja tänaseks on kaarte juba oma mõnituhat. Leida nende seast mõnisada, mida raamatusse panna, oli päris keeruline, kuid ometi need siin nüüd on. Ajaloolist kronoloogiat otsida pole mõtet, sest seda ei ole. Nende piltide abil püüan edasi anda ajastule omast hõngu oma kodulinnast.Rodyti daugiau ...
Meisterlik raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude ... režiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.Martin Malia uurib 15. ja 16. sajandi Euroopa ususõdasid, Inglismaa, Ameerika ja Prantsusmaa revolutsioone ning plahvatuslikke sündmusi 20. sajandi Venemaal. Ta järeldab, et 20. sajandi revolutsioonide juured on sügaval Euroopa ajaloos, revolutsiooniline mõtlemine ja tegevus radikaliseerusid ühest suurest revolutsioonist teise. Malia pakub omanäolise vaate revolutsiooni fenomenile ja annab huvitava hinnangu selle jõule kui ajalugu edasiviivale väele.Raamat ilmub Edmund Burkei Seltsi raamatusarjas.Rodyti daugiau ...
Meisterlik jutuvestja ja rahvusvaheliste menukite autor Simon Sebag Montefiore punub oma raamatus kokku inimkonna ajaloo vanimaist tsivilisatsioonidest tänapäevani, lähtudes sellest, mis ühendab kõiki inimesi, nimelt perekonnast ja ... suguvõsast.Jutustuse keskmes on rikkalik valik keerukaid isiksusi. Mõned on kuulsad või kurikuulsad , alustades Aleksander Suurest, Attilast, mansa Musast, Ivan Julmast ja Tšingis-khaanist ning lõpetades Hitleri, Thatcheri, Obama, Putini ja Zelenskõiga. On loomeinimesi Sokratesest, Michelangelost ja Shakespeareist kuni Newtoni, Mozarti, Balzaci, Freudi, Bowie ja Berners-Leeni.Teised on vähem tuntud: kerjusena elu alustanud, aga Mingi dünastia rajanud Hongwu; Hawaii kuningriigi ühendaja Kamehameha, koguni Rooma impeeriumi trotsinud keisrinna Zenobia, Haiti kuningas Henri, esimene naiskirjanik Murasaki ja Maroko piraatide kuninganna Aiša. Lisaks vallutajatele ja valitsejatele kohtume ka prohvetite, šarlatanide, kunstnike, arstide ning loomulikult armastajate, abielunaiste ja -meestega.Maailma ajalugu astub meie ette kõige suurejoonelisemal ja intiimsemal kujul omavahel põimuvad sõja-, migratsiooni-, taudide, religiooni-, meditsiini- ja tehnoloogiateemad toovad läbi sajandite, maailmajagude ja kultuuride kulgedes meie ette inimesed ja nende draamad. Ilukirjandusliku nõtkusega näitab autor inimkonna lugu kõigi selle rõõmude, murede, romantika, leidlikkuse ja julmusega ning loob niiviisi teedrajava ja tervikliku jutustuse, sättides paika uusi verstaposte ajaloo mõistmisel.Simon Sebag Montefiore on rahvusvahelise tunnustuse saavutanud auhinnatud raamatute autor, kelle teoseid on avaldatud neljakümne kaheksas keeles. Potjomkin. Vürstide vürst oli nomineeritud Samuel Johnsoni auhinnale (Suurbritannia); Stalin. Punase tsaari õukond võitis Briti raamatuauhindade parima ajalooraamatu auhinna; Noor Stalin sai Costa Biography auhinna (Suurbritannia-Iiri), ajalehe LA Times parima biograafia auhinna (USA), Bruno Kreisky auhinna (Austria) ja Grand Prix de la Biographie Politiquei (Prantsusmaa); Jeruusalemm: biograafia sai Wenjini raamatuauhinna (Hiina) ja Jewish Book Councils Book of the Year (USA) tiitli ning Romanovid. 16131918 teenis Lupicaia del Terriccio kirjandusauhinna (Itaalia). Tema sulest on ilmunud ka nn Moskva romaanitriloogia Sašenka, Verev keskpäevataevas ja Ühel talveööl, mis pälvis aasta parima poliitilise sisuga ilukirjandusteose auhinna (Suurbritannia). Imestusväärt suursaavutus. Simon Schama, Briti ajaloolane ja saatejuht, Columbia ülikooli ajaloo ja kunstiajaloo professorTõeline pärl. Äärmiselt ambitsioonikas ja tulvil üllatusi. Peter Frankopan, Briti ajaloolane ja kirjanik, Oxfordi Worcesteri kolledži ajalooprofessor, raamatu Siiditeed autorMontefiore mõjuv, liigutav, eepiline ja vaheldusrikas jutustamisviis ning põhjalik uurimistöö teevad sellest maailma ajaloo ülevaatest enneolematult stiilse ja tervikliku loo. Olivette Otele, ajaloolane ja Londoni SOASi ülikooli professorSelles hämmastava haarde ja mahuga teoses põimib Montefiore kokku teenrite, õukondlaste, kuningate, maadeavastajate, jutlustajate ja filosoofide lood, mis kokku moodustavadki ajaloo. Suurepärane! Henry Kissinger, Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahupreemia laureaat, raamatu Diplomaatia autorÜksainus sõna Montefiore raamatu kohta: meistritöö! Ben Okri, Nigeeria päritolu Briti kirjanik, luuletaja ja aktivistRodyti daugiau ...
Kuueteistkümnendal sajandil hoo sisse saanud suurte maadeavastuste üheks peamiseks ajendiks oli juurdepääsu saamine idamaade vürtsidele ja muudele rikkustele, mis ahvatlesid eurooplasi. Kui Portugal oli tänu Bartolomeu Diasile ja Vasco da Gamale ... juba avastanud meretee ümber Aafrika ja üle India ookeani, siis Hispaania oli esialgu sunnitud piirduma Ameerika avastamise ja koloniseerimisega. Aga vürtsid ning Hiina ja Jaapani kaubad ei andnud hispaanlastelegi rahu. Kui Mehhiko koloniseerimisel oli jõutud Vaikse ookeani rannikule, tekkis idee alustada sealtkaudu kaubavahetust Kagu-Aasia maadega. Väikeste vahedega saadetigi üle Vaikse ookeani mitu ekspeditsiooni, mis kõik paraku lõppesid ebaõnnestumisega, sest ühelgi neist ei läinud korda leida sobivate tuultega tagasiteed Ameerikasse. 1565. aastal läks Mehhikost Navidadist teele järjekordne, nelja laeva ekspeditsioon eesotsas Miguel de Legazpi ja Andrés de Urdanetaga. Nii sai alguse seiklusrohke mereretk, kus tuli rinda pista kõikvõimalike raskustega, võidelda Okeaania sõjakate põliselanikega ja mässumeelsete meremeestega. Aga seekord eesmärk saavutati: avastati kindel tagasitee Aasiast Ameerikasse ja maailm sai endale uue silmapaistva meresõitja, kellest paraku kuni viimase ajani peaaegu midagi ei teatud – Lope Martíni.Andrés Reséndez on California ülikooli ajalooprofessor. Tema huvivaldkonnad on eurooplaste varased uurimisretked Ameerikasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine, USA ja Mehhiko piirialad, Vaikse ookeani ajalugu. Ta on andnud loenguid muuhulgas ka Yale’i ja Helsingi ülikoolis ja avaldanud neli raamatut. 2016. aastal ilmunud „The Other Slavery” pälvis 2017 Bancrofti preemia ja pääses 2016 National Book Awardi lõppvalikusse.Rodyti daugiau ...
Urho Kekkose esimese ametiaja alguses vihkas teda peaaegu pool Soome rahvast, ametiaja lõpuks aga ei olnud Kekkosele alternatiivi. Kuidas selleni jõuti, on tõeliselt põnev poliitetendus. Ameeriklase Gordon F. Sanderi teos räägibki sellest, kuidas ... Urho Kekkonen külma sõja kuumimal ajajärgul määras kindlaks oma 25 aastat kestnud ametiaja põhisuunad, toimetades osavalt Nõukogude Liidu ähvardava ohu ja USA pakutud abi vahel.1950. aastate lõpus, suurriikidevaheliste mõjupiirkondade jagamise ajal, oli Soome piirkond, millele olid pööratud kogu maailma pilgud. Soome vastu tundsid isiklikku huvi nii Nõukogude Liidu kui ka USA juhid. 1956. aastal võitis Urho Kekkonen presidendivalimised vaid ühe valijamehe häälega. Sellest hoolimata õnnestus Kekkosel võita rahva usaldus ja armastus. Kuidas osav poliitik tegutses, mis oli tõelisus ja mis oli mäng? Kuidas ta kohtles oma poliitilisi vastaseid? Milline oli Nõukogude Liidu roll ja mida pakkus John F. Kennedy Kekkosele noodikriisi lahendamiseks? Millised Kekkose isiklikud motiivid ajendasid teda pühenduma isamaa teenimisele ja võimu enda kätte koondamisele? Gordon F. Sander (snd 1951) on USA ajakirjanik ja aimekirjanik, kes on külastanud Soomet 1977. aastast alates. Sander kirjutab kaasakiskuvalt, joonistades pildi nii isikutest ja nende tegudest kui ka sellest, kuidas haakuvad sündmused rahvusvahelise olukorraga. Sander on olnud Pulitzeri preemia kandidaat. Praegu elab ta Riias, kust saadab artikleid paljudele USA kvaliteetlehtedele.Rodyti daugiau ...
Majandussüsteem on kokku varisemas. On aeg vahetada see välja uue vastu.Enam kui viiskümmend aastat tagasi šokeeris maailma Rooma Klubi tellitud aruanne Kasvu piirid. Selles näidati esimest korda, kuidas rahvastiku ja tööstuse kiire kasv tõukavad ... inimkonna kuristiku servale. Nüüd olemegi sinna jõudnud ja ületamas mitmeid Maa taluvuspiire. Lisaks põhjustab süvenev ebavõrdsus sotsiaalset ebastabiilsust, mis raskendab kriiside ohjamist veelgi. Üha rohkem kutsutakse üles ühiskonda muutma, ent kuidas seda teha?Meie kõigi Maa lahkab esimest korda, mida süsteemne muutus inimkonna jaoks tegelikult tähendab. Raamat on ühtaegu vastumürk meeleheitele ja teekaart paremasse tulevikku. Rahvusvaheliselt tunnustatud teadlased näitavad uute arvutimudelite ja värskete analüüside alusel, kuidas on vaja teha viis kiireloomulist ja erakorralist pööret, et planeedi taluvuspiire arvestades viia ellu ulatuslik ühiskondlik muutus ühe põlvkonna jooksul. Autorite kollektiiv uurib raamatus järgmist: globaalset majandussüsteemi taaskäivitav otsetee; meie sajandi kaks alternatiivset stsenaariumi: Liiga vähe liiga hilja vs Hiigelhüpe; viis süsteemi nihet ergutavat sammu, mis teevad aastaks 2050 lõpu vaesusele ja ebavõrdsusele ning kujundavad ümber toidu- ja energiasüsteemi.See inimkonna ellujäämise kollektiivne teejuht on kohustuslik lugemismaterjal igaühele, kes soovib, et inimelu meie hapral planeedil edasi kestaks. Veel saab kollapsit vältida ja siin on juhised. Bill McKibben, raamatu The End of Nature autorEsmakordselt on meil lugu tulevikust, mis ei ole ei utoopia ega räägi kollapsist ning mida saab poliitikamaastikul toetada. Carlota Perez, raamatu Technological Revolutions and Financial Capital autorErakordne raamat erakordsel ajal. Ban Ki-Moon, ÜRO 8. peasekretärSeda peaks arutatama maailma kõikides parlamentides. Vanessa Nakate, kliimaaktivist, Aafrika liikumise Rise Up Movement asutajaRodyti daugiau ...
The duke built a castle on the Vistula, called Dobrzyń, and provided enough resources and a manor farm, called Zcedelitz, and ( the Knights of Christ of Prussia) came to be known as from the castle of Dobrzyń. And the Knights agreed with the duke: ... whatever land they gained from the heathens, they would divide equally. Such was the description of the agreement made in 1228 between Duke Konrad of Mazovia and Kuyavia and Master Bruno of the Knights of Christ of Prussia in the 13th century chronicle of the Teutonic Order, so called Hermann von Salzas Report on the Conquest of Prussia. Yet, the Knights of Christ would relinquish their autonomy only a few years later to join the Teutonic Order, giving up their hard-won privileges and territory. Was this becauseas the chroniclers of the Teutonic Order would writethe Knights of Christ were poor fighters and unskilled in the art of war? As an organization that did not thrive in the exigent winds of history, it would be easy to discount the Order of Dobrzyn. Yet, their origin in the wilds of 13th century Prussia and their two separate huge land grants, made by Duke Konrad, one of the most powerful men of the Poland of his day, speak of a brethren who had a vision of a bright future along with the strength of arms to carve it out. That it did not come to be, and that primary sources mention these knights for only approximately a dozen years (12281240) shows the impermanence of all things.The short history of the Brothers of Dobrzyń left them little scope to carve out an architectural legacy. This title includes, in addition to a general history of the military order, summaries of the three castles they are known to have owned and numerous maps: the brothers known origins, the Orders centers of power in modern Poland, and detailed views of the territory they ruled around Dobrzyń and Drohiczyn.Rodyti daugiau ...
Lood tõid meid kokku. Raamatud levitasid meie ideid ja mütoloogiaid. Internet lubas lõputuid teadmisi. Ent algoritm sai teada meie saladused ja pööras meid üksteise vastu. Mida teeb tehisaru? Neksus on põnev ülevaade sellest, kuidas me praegusesse... hetke välja jõudsime, tutvustades valikuid, mida peame tegema, et ellu jääda ja õitseda.Viimase 100 000 aasta jooksul oleme meie, Homo sapiensid, omandanud tohutu väe. Kõigi meie avastuste, leiutiste ja vallutuste loetelu täidaks palju köiteid. Kuid võim ei võrdu veel tarkusega ja pärast 100 000 aastat avastusi, leiutisi ja vallutusi on inimkond end tõuganud eksistentsiaalsesse kriisi. Oleme jõudnud ökoloogilise kollapsi äärele, mille on põhjustanud meie väe väärkasutus. Oleme ühtlasi ametis uute tehnoloogiate loomisega, nagu tehisintellekt, mis võib meie kontrolli alt välja lipsata ja meid orjastada või hävitada. Kui meie, sapiensid, oleme nii targad, siis miks oleme nõnda ennasthävitavad?Neksus heidab pilgu pikale inimajaloole, et aru saada, kuidas info voolamine on meid siia toonud. Yuval Noah Harari juhib meid läbi kiviajast, piibli kanoniseerimisest, trükikunsti leiutamisest, massimeedia tulekust ja populismi hiljutisest taastõusust, ning palub meil mõelda, millised keerulised suhted valitsevad info ja tõe, bürokraatia ja mütoloogia, võimu ja tarkuse vahel. Ta uurib, kuidas sellised süsteemid nagu Rooma impeerium, katoliku kirik ja NSV Liit on infot kasutanud oma sihtide saavutamiseks nii heas kui halvas. Ja ta toob välja need pakilised valikud, millega oleme silmitsi seatud, kui mitteinimlik intellekt nüüd meie olemasolu ohustab.Stephen Fry: Erakordne, mõtlemapanev ja väga hästi põhjendatud. Harari loob nägemuse kiiresti lähenevast tulevikust, mis on ühtaegu põnev ja hirmutav. Kui on üks raamat, mida ma soovitan lugeda kõigil eriti aga meie poliitilistel, äri- ja kultuuriliidritel on selleks just Nexus.Yuval Noah Harari on ajaloolane, filosoof ja menukas autor, kes on kirjutanud raamatud Sapiens, Homo Deus ja 21 õppetundi 21. sajandiks ning sarjad Sapiens: a Graphic History ja Unstoppable Us. Tema raamatud on müünud 45 miljonit eksemplari 65 keeles. Koos oma abikaasa Itzik Yahaviga rajas ta haridusele ja meediale keskenduva ettevõtte Sapienship. Sündinud Iisraelis 1976. aastal, sai Harari doktorikraadi Oxfordi ülikoolist 2002. aastal. Praegu on ta lektor Jeruusalemma Heebrea ülikooli ajalooteaduskonnas ja teadur Cambridgei ülikooli eksistentsiaalse riski keskuse juures.Rodyti daugiau ...
Käesolevat sajandit kujundavad erakordsed väljakutsed, unistused ja painajad alates surma alistamisest kuni tehiselu tekkeni. Oma teises raamatus arutleb üks kaasaja säravamaid mõtlejaid Yuval Noah Harari selle üle, mis saab meist siis, kui need ... kõik teoks saavad. Kuidas kaitsta oma habrast maailma iseenda hävitava tungi eest?Suurepärase jutuvestja vaimustav teos vaatleb tulevikku värske ja teistmoodi vaatenurga alt. See lahutab meelt, intrigeerib ja viib mõtted täiesti uutele radadele. Autor väidab, et sõjad jäävad minevikku ‒ surm enda käe läbi on tõenäolisem kui hukkumine relvakonfliktis. Maailma näljahädad kaovad ‒ ülesöömine kujuneb suuremaks ohuks kui nälgimine. Surmast saab kõigest tehniline tõrge ‒ aga surematuse saavutamise nimel hakkab kannatama inimestevaheline võrdsus. Mis meid tulevikus ees ootab?Raamat „Sapiens. Inimkonna lühiajalugu“ näitas, kust me tulime; „Homo Deus. Homse lühiajalugu“ aga näitab, kuhu me teel oleme.Dr Yuval Noah Harari on Oxfordi ülikooli doktorikraadiga ajaloolane, kelle erakordselt menukad raamatud on tõlgitud üle 40 keelde. Ta loob mängeldes seoseid elu eripalgeliste tahkude vahel, käsitledes muu hulgas võimu, religiooni, teadust, ökoloogiat, rahandust ja lihtsat inimlikku õnne.Rodyti daugiau ...
Julmad võimuhullud, usinad töörügajad või ekstravagantsed teismelised? Millised olid Rooma keisrid tegelikult?Rooma keiser uurib antiikaja Rooma maailma valitsejate kohta käivaid fakte ja väljamõeldisi, küsides, mida nad tegid, miks nad seda tegid... ja miks on lugusid nendest räägitud sellistes ekstravagantsetes, mõnikord jubedates värvides. Vaatame suuri võimu, korruptsiooni ja vandenõude küsimusi. Aga samuti vaatame nende elu igapäevaseid praktilisi seiku. Mida ja kus nad sõid? Kellega nad magasid? Kuidas nad reisisid?Raamatu käigus kohtume paljude inimestega, kes polnud ise keisrid ega püüdnud selleks ka saada, aga kes muutsid keiserliku süsteemi võimalikuks: ettevaatlikud aristokraadid, orjaseisuses kokad, usinad sekretärid, õukonnanarrid, isegi arst, kes ravis noore printsi kurgumandlipõletikku.Rooma impeeriumi kui süsteemi säilimine poleks mõistetav, kui seda oleksid valitsenud üksteise järel vaid hullunud autokraadid. Mind huvitab, kuidas need hullumeelsuse lood tekkisid, kuidas impeeriumis tegelikult asju aeti, ja roomlaste hirmud, et keisrite võim polnud mitte niivõrd verine (see oli ootuspärane), vaid pettusele ja teesklemisele rajatud kummaline ja rahutuks muutev düstoopia. Mary Beard on Cambridgei ülikooli antiigiteaduse emeriitprofessor ja iganädalase kirjandusülevaate The Times Literary Supplement antiigiteaduse toimetaja. Akadeemiliselt on ta tuntud kogu maailmas. Tema varasemate teoste hulgas on Wolfsoni auhinna võitnud Pompeii, Confronting the Classics, Women & Power ja viimati ka Twelve Caesars. Ta on teinud arvukalt telesarju ning tema raamatuid on avaldatud rohkem kui 30 keeles. Eesti keeles on temalt varem ilmunud SPQR.Rodyti daugiau ...
(Išleidimo metai: 2024, , 8.16 Mb, Leidėjas: OÜ Mitu juttu, ISBN-13: 9789916950098)
Tuntud metsavenna elu ja aeg uues valguses: kui kurjus võimutseb, ei pruugi inimesele jääda palju valikuid.Erich Jerlet oli see metsavend, kes kirjutas Metsavendluse ideoloogilised alused ja oli üks Eesti siiani suurima rongiröövi korraldajatest. ... Temast on kirjutatud palju, aga kes ta oli tegelikult?Tiina Azojan, raamatu koostaja, on metsavend Erich Jerleti õetütar.Lähisugulasena on tal ligipääs oma onu puudutavatele julgeolekudokumentidele. Neid uurides tekkis Tiinal rida küsimusi.Võttes julgeolekudokumentidele lisaks seni ilmunud metsavenna-käsitlused, sugulaste ja kaasaegsete mälestused ning teemaga seonduvad artiklid ja väljaanded, sündis raamat, kus ühe noore mehe elu on vaadeldud inimlikust vaatenurgast, tõdedes, et kui kurjus võimutseb, ei pruugi inimesele jääda palju valikuid.Raamatus on täispikkuses ka Erich Jerleti kirjatööd Metsavendluse ideoloogilised alused ja Metsavendade taktika muudatused 1945-1952.Materjali kirjutas looks kokku Kerttu Rakke.Rodyti daugiau ...
Dramaatilisel 1944. aasta suvel evakueeritakse Rootsi teenistuses oleva SS-ohvitseri Ludwig Lienhardi kaasabil Eestist rannarootslasi.Kolm aastat hiljem on Lienhard ise põgeniku rollis. Rootsist lahkuma sunnitud ning tagaotsitav nii lääneriikide kui... NSV Liidu poolt, võtab ta purjekal Falken ette dramaatilise põgenemisreisi üle talvetormise Läänemere ja Atlandi ookeani Argentiinasse.Tänapäeval on Ludwig Lienhardi nimi peaaegu unustatud, ent kunagi sõltus temast tuhandete Eesti inimeste saatus. Raamat kirjeldab haaravalt Lienhardi elu ja eriti tegevust Teise maailmasõja ajal ja järel, millest mitmed episoodid on siiani mässitud saladusteloori.Marcus Wallén on sündinud 1972. aastal Mariehamnis ning üles kasvanud Rootsis ja Ahvenamaal. Kaks aastakümmet on ta olnud ajalehe Expressen Stockholmi toimetuse ajakirjanik ja juht. 2019. aastal ilmus tema debüütraamat Natside kuld ja hästi hoitud saladus (Naziguldet och de invigdas hemlighet, eesti keeles 2020).Rodyti daugiau ...
Voldemar Kures Seitsme lukuga suletud raamat 1. kd.Voldemar Kures (18931987), eestistamata kujul Koch, on Siuru-põlvkonna autor, kes ei kasvanud kirjanikuks, vaid viljakaks, laiahaardeliseks ajakirjanikuks. Ta peahuvi oli reporterlik huvi ... igasuguste, aga eriti silmapaistvate inimeste vastu. Seitsme lukuga suletud raamat I (sisaldab aastaid 19181950) on koostatud Voldemar Kurese päevaraamatute ning ilmunu põhjal, tahtega kajastada aega, mida päevikupidaja kaasa elanud ja kannatanud. Tulemas on ka raamatu teine köide, mis kajastab eesti pagulaskonna aastaid 50-ndate esimesel poolel, nähtuna Stockholmist. Köide käsitleb aega, mil raudne eesriie kodumaa ja läänemaailma vahel polnud lõdvenenud, mil inimsuhted äärmiselt pingestatud. Köite aluseks on ainuüksi autori päevaraamatud.kujundanud: Mari Ainsotoimetanud: Katre Ligikoostaja: Hando RunnelRodyti daugiau ...
Meile oleks meeldivam, kui see ( Tartu) stift saaks ja läheks ühe tubli mehe kätte, kes on siin meiega sel maal sündinud, on meie ja meie ordu soosija ja sõber, kui et see läheks mõne välismaa mehe kätte. Saksa ordu Liivimaa meistri Wennemar von ... Brüggenei 1400. aastal avaldatud arvamus kehtis terve keskaja jooksul: kui Tartu piiskop pooldas Saksa ordut, oli ordul Liivimaal täht tõusujoonel, kuna ülejäänud Liivimaa piiskopid ei suutnud nende kahe liidule vastu astuda. Tartu stifti jõukust ja rahvarohkust kirjeldades kutsus 17. sajandi kroonik Christian Kelch seda territooriumi kõige võimsamaks Liivimaal.Tartu vallutamisega 1224. aastal alguse saanud piiskopkond kestis 1558. aastani, mil see alistus Vene vägedele kõige võimsam Liivimaal langes siiski kõige esimesena. Kuidas viisid saatuse keerdkäigud ehk piiskoppide ja tema seisuste valikud selle tulemuseni? Mis olid Tartu piiskoppide kõike aktuaalsemad mured ning kuidas need keskaja jooksul muutusid? Vastame neile küsimustele, vaadeldes teadaoleva kahekümne seitsme piiskopi valitsusaegu ja piiskopkonna võimustruktuure.Piiskopkonna ajaloole lisaks kirjeldame ka Tartu linna, stifti piiskopilinnuste Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre ja Vastseliina ja vasallilinnuste, sh neist tuntuima, Rõngu ajalugu ja arengut. Kirjeldusi toetavad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid ning arvesse võetakse ka värskeimaid arheoloogilisi uuringuid.Rodyti daugiau ...
Prantsusmaa. Ajalugu seiklustes on isikupärane ja haarav jutustus, millest õhkub autori elu jooksul kogutud tarkust ja kirge. Siin ühinevad romaanikirjaniku stiil ja õpetlase sügavad teadmised. Kohati naljakasse, pidevalt üllatavasse jutustusse ... pole kuhjatud fakte ja aastaarve, selle asemel loob autor Prantsusmaast hämmastava sümfoonilise panoraami Gallia ja Rooma aegadest kuni #MeToo, Black Lives Matter, kollavestide ja Covid-19 aastateni.Kirjaniku Prantsusmaal elamise, töötamise ja reisimise aegsed seiklused ning avastused seovad müstilise rännaku ajas ja ruumis maalähedaste kogemustega. Sõja- ja revolutsioonistseenid Provencei tasandikest Pariisi slummide ja bulvariteni ning mõned tegelased Caesar, Karl Suur, Louis XIV, Napoléon Bonaparte, kindral de Gaulle võivad olla tuttavad, kuid kõiki näidatakse siin veidi teises valguses. Paljud teised sündmused, kohad ja inimesed ei ole Prantsusmaad käsitlevates ajalootekstides kunagi varem esinenud aurumasin gooti katedraalis, hiiglaslik puu Prantsusmaa keskpunktis, salapärased katsed kippuda autori elu kallale Ligi pool sajandit uurimistööd ja kondiauruga liikuval kaherattalisel ajamasinal jalgrattal läbitud viiskümmend tuhat kilomeetrit nii on valminud see raamat, mida lugedes võivad paadunumadki frankofiilid ehk imestada, kas nad ikka üldse tunnevad seda terra incognitat Euraasia läänepoolses servas, mis praegu kannab nime Prantsusmaa.Graham Robb on sündinud 1958. aastal Manchesteris, õppinud ja ka töötanud Oxfordis Exeteri kolledžis. Ta on kirjutanud Prantsusmaa ajaloost ja kirjandusest. Eesti keelde on seni tõlgitud tema Whitbreadi auhinna võitnud biograafia Victor Hugo (Varrak, 2000), nii Duff Cooperi kui ka Kuningliku Kirjandusühingu Ondaatje auhinnaga pärjatud Prantsusmaa avastamine (Varrak, 2010) ja Pariislased (Varrak, 2012), mille eest autasustas Pariisi linn teda linna aumedaliga. Graham Robb elab Inglismaa ja Šotimaa piirialal.Rodyti daugiau ...
Kaasahaarav ja värvikas ülevaade Euroopa, Aafrika ja Ameerika nõiaprotsessidest, mille ajendiks olnud suhtumine kõigesse seletamatusse kujundab maailma palet veel tänapäevalgi.Nõidus viib lugeja põnevale teekonnale läbi sajandite. Osa käsitletud ... kohtuprotsessidest teavad paljud, näiteks Salemi nõidade omi, osa on vähem tuntud, näiteks Norras Vardø saarel peetud protsess, kus üht saami naist süüdistati mõrvas, Prantsusmaal toimunud protsess, kus noorel neiul tuli vastamisi seista usujuhist pihiisaga, ning Lesothos käivitatud nõiajaht, mille tagajärjel Briti koloniaalvõimud hukkasid kaks kohalikku juhti.Uurides, kuidas nõidus on aegade jooksul hirmu sünnitanud, seejärel dekriminaliseeritud ja ümber mõtestatud, et võtta see uuel kujul kasutusele naiste tagakiusamise vahendina, analüüsib Marion Gibson soo ja võimu, põlisrahvaste tavade ja koloniaalvalitsuste surve ning poliitilise rõhumise ja üksikisiku vastuhaku seoseid.Tuues lugeja ette nõiduses süüdistatud mehed ja naised, kellest paljud ei pääsenud nendest protsessidest eluga, annab Nõidus ehk südikust neile, keda meie ajal vaenatakse ja püütakse tühistada. Nii saavad tänapäevalgi kõnelda inimesed, kelle ajalugu kunagi vaikima sundis.Marion Gibson on Ühendkuningriigi Exeteri Ülikooli renessansi- ja maagiakirjanduse professor ning Cambridge University Pressi sarja Elements in Magic peatoimetaja. Ta on avaldanud kaheksa teadusteost, olnud viie raamatu teadustoimetaja ja tema sulest on ilmunud mitmeid artikleid.Rodyti daugiau ...
Itaalia-reis on Johann Wolfgang von Goethe reisikiri aastatest 17861788, mis sisaldab vahetuid muljeid ja kirjeldusi, mõtisklusi ja kirjavahetust. Ametialase karjääri tipul olnud Goethe koges töiste ja õukondlike kohustuste tõttu üha suuremat ... rahulolematust ning 1786. aasta sügisel suundus ta ootamatult reisile. Tulemuseks on vapustav meistriteos, mida järgnevatel aastasadadel on pidevalt loetud ja mis on tõlgitud paljudesse maailma kultuurkeeltesse. Nüüd on teos kättesaadav ka eesti keeles.Itaalias valmisid mitu seni unarusse jäänud kirjandusteost ning Goethe ise kirjeldas reisiaega korduvalt kui taassünni ja uue nooruse aega. Tänapäeva lugejale pakub J. W. von Goethe reisikiri huvitava võimaluse avastada 200 aasta tagust Itaaliat ja võrrelda seda praegusega.Rodyti daugiau ...
Külma sõja lõppedes tundus liberaalse demokraatia võidukäik vääramatu ning oldi alusetult veendunud, et tulevik on rahu ja globaliseerumise päralt. Vladimir Putini autoritaarse Venemaa püüdlused õõnestada lääne institutsioone, riike ja väärtusi on ... aga leidnud kõlapinna lääneski. Populismi esiletõus, brittide otsus Euroopa Liidust lahkuda ja Donald Trumpi valimine presidendiks olid kõik Venemaa eesmärgid ning nende täitumine paljastab lääne ühiskondade haavatavuse.Põhjalikul faktimaterjalil rajanevas uurimuses siirdub Timothy Snyder lehepealkirjade taha, et tuua päevavalgele demokraatiat ja õigusriiki varitsev tegelik oht. Ta selgitab, millise karmi valiku ees me seisame võrdõiguslikkus või oligarhia, individuaalsus või totaalsus, tõde või valed , ning näitab praegusel äärmiselt ebastabiilsel ajal teed tulevikku. Timothy Snyder (snd 1969), paljude ajaloo- ja poliitikateemaliste raamatute autor, on Yalei Ülikooli ajalooprofessor ja Viini Inimteaduste Instituudi korraline teadur. Eesti keeles on tema teostest seni ilmunud Veremaad: Euroopa Hitleri ja Stalini vahel, Punane prints: ühe Habsburgide soost ertshertsogi salajased elud, Must muld: holokaust kui ajalugu ja hoiatus ja Türanniast: 20 õppetundi 20. sajandist.Rodyti daugiau ...
Seksuaalvägivald ei ole ainult naiste asi, see on kogu maailma asi.Venemaa pommitab Ukrainas sünnitushaiglaid, kasutab seksuaalvägivalda sõjarelvana, häbistab ja ähvardab ohvreid sotsiaalmeedias. Vene sõdurid piinavad ja vägistavad ... valimatult.Esimesed pealkirjad Venemaa sõjakuritegudest Ukrainas jahmatasid kogu maailma. Läänest vaadatuna jõhker, mõistuse ja südamega käsitamatu vägivald on Kremli jaoks kainelt kaalutletud tegevus, põliste valitsemistavade ainuloomulik jätk. Keskvõimu paanilise püüdlusega riigis võim säilitada käib kaasas eesmärk vaigistada naiste hääled.Venemaa on Ukrainas kasutusele võtnud oma igivana vallutuste käsiraamatu, mille põhjal tegutses Krimmis juba Katariina II ja mille laiendatud versiooni rakendas Nõukogude Liidus Stalin. See sügavalt mõjuv essee käsitleb agressioonisõda Ukrainas Venemaa imperialismi ja mineviku valguses ning lahkab põhjuseid, miks Moskva huvi on vaigistada just naised, nii oma riigis kui mujal. Venemaa sõda Ukrainas on ühtlasi sõda võrdõiguslikkuse vastu.Veendumusi on raske murda, isegi kui tõsiasjad on kandikul kätte toodud. Sofi Oksanen avab sõdadevaba Euroopa illusioonis suikuva lugeja silmad. Autori sirgjooneline käsitlus ei kõneta läbi lillede, vaid läbi faktide, laskmata pilku ära pöörata.Rodyti daugiau ...
See raamat on jätkuks Venemaa ajaloo esimesele osale, mis käsitles meie naaberriigi minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni, ääretu Moskva vürstiriigi valitsejani. Teise osa peategelaseks on Ivan IV, kes päris 3-aastasena oma isalt riigi, mis ... vajas põhjalikke ümberkorraldusi. Pikaks ajaks Vene tsaaririigi poliitilise kursi määranud reformide läbiviijaks saigi Ivan IV, kelle vastuolulises isiksuses on nähtud nii riigi huvidest lähtunud suurt reformaatorit kui ka üksnes võimuihast juhindunud despooti. Vladimir Sergejev (19512017), PhD, lõpetas 1974. aastal Moskva Riikliku Ajaloo-Arhiivinduse lnstituudi. Töötas Tallinna Pedagoogikaülikooli vene kirjanduse õppetooli dotsendina ning oli spetsialiseerunud vene ja teiste slaavi rahvaste kultuuri ning ajaloo uurimisele.David Vseviov (1949), PhD, lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Ta on ajaloolane ja õppejõud, kes on väljaspool akadeemilist ringkonda tuntuks saanud eeskätt ajalooteemaliste raadiosaadete autori ja saatejuhina. Ta on valitud Postimehe 2009. aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.Rodyti daugiau ...
Et oma naabrit mõista, võiks tunda tema ajalugu. Raamat käsitleb Venemaa minevikku aegade algusest kuni Vassili III-ni (valitses aastail 15051533). Kirjeldatud pikk ajalooperiood hõlmab Vana-Vene riigi tekkimise ja arengu, iseseisvate ... osastisvürstiriikide ajajärgu, mongoli-tatari ikke ja Moskva suurvürstiriigi esiletõusu ning ühtse Vene riigi kujunemise Euroopa ja Aasia vahel. Seejuures võiksid teose esimesed peatükid, eriti need, mis keskenduvad ajavahemikule 10. sajandist 13. sajandi keskpaigani, paigutuda raamatusse, mis kannaks pealkirja Ukraina ajalugu, sest valdav osa tolleaegsetest sündmustest ning tegelastest seostuvad tänapäeva Ukraina aladega. Sealt pärineb nimi Rossia, mille Moskoovia suurvürstiriik võttis 18. sajandil oma riigi ja impeeriumi ametlikuks nimeks, sealtkaudu loodi esimesed kontaktid lääne tsivilisatsiooniga; Kiievi-Russist sai alguse piirkonna ristiusustamise protsess jne.Vladimir Sergejev (19512017), PhD, lõpetas 1974. aastal Moskva Riikliku Ajaloo-Arhiivinduse lnstituudi. Töötas Tallinna Pedagoogikaülikooli vene kirjanduse õppetooli dotsendina ning oli spetsialiseerunud vene ja teiste slaavi rahvaste kultuuri ning ajaloo uurimisele. David Vseviov (1949), PhD, lõpetas 1971. aastal Tartu Riikliku Ülikooli. Ta on ajaloolane ja õppejõud, kes on väljaspool akadeemilist ringkonda tuntuks saanud eeskätt ajalooteemaliste raadiosaadete autori ja saatejuhina. Ta on valitud Postimehe 2009. aasta arvamusliidriks ja üheks Eesti mõjukamaks inimeseks.Rodyti daugiau ...
Enn Tarvel (19322021) on üks Eesti ajalookirjanduse suurkujusid, kelle uurijatee algas ja lõppes Poola võimuperioodi uurimisega Eesti ajaloos. Raamat Valge kotka tiiva all valmis autori elu viimasel kolmel aastal ja päris valmis käsikiri kahjuks ... ei saanudki. Ometi pakub see esimest korda süsteemse eestikeelse ülevaate sellest, kuidas toimus Liivimaa, eeskätt Lõuna-Eesti alade liitmine Poolaga 1560. aastatel ja mida täpsemalt kujutas endast Poola aeg Liivimaal. Autor kirjutab lahti selle perioodiga seotud olulisemad teemad: Poola võimu kehtestamine ja halduskord, linnaelu, mõisamajandus ja talurahva olukord, kirikupoliitika ja hariduselu ning tutvustab Poola-Rootsi sõdu. Vähem kui 70 aastat kestnud Poola ülemvõim jättis Eesti arengulukku väga sügava jälje, mille paremaks mõistmiseks on see raamat suurepärane ja usaldusväärne teejuht.Rodyti daugiau ...
Villem Reimani Eesti ajalugu hõlmab ajaperioodi alates muinasajast kuni 1905. aastani. Selle kirjutamisel sai autor kasutada oma enda uurimistulemusi, kuid põhiliselt pidi ta toetuma teiste uurijate, eelkõige baltisakslaste teostele. Hoolimata ... sellest, et uuemate teadmistega varustatud kriitikud leiavad Reimani töös ka mõndagi arvustamisväärset, ületas see oma sisuliselt tasemelt kõiki tema eestlastest eelkäijaid ja kaasaegseid. Mis kõige olulisem see oli esimene Eesti ajaloo ülevaade, mis püüdis täies ulatuses käsitleda minevikku eestlaste vaatenurgast lähtuvalt ja üritas seega täielikult vabaneda baltisaksa ühekülgse ajalootõlgenduse mõjudest.Rodyti daugiau ...
Karl August Hindrey (18751947) esimese kogumiku Kirjad noortele viit osa on raamatus nimetatud kirjadeks Pariisist, kodust, Euroopast, Tartust, Eesti Vabariigist. Teise köite Minu sajand alajaotused on pealkirjastatud viie vaatusena. ... Kronoloogiliselt kuulusid esimese köite lood valdavalt 20. sajandi kolme esimesse kümnendisse, teise omad aastatesse 19271944. Sellal oli autor ajakirjanikutööst kui põhitegevusest juba loobunud. Raamatu esimeses vaatuses kohtab lugeja veel autori kommentaare Euroopa poliitiliste päevasündmuste kohta. Teine ja kolmas vaatus pakuvad peamiselt suviseid muljeid Pühajärvelt ja Käsmust. Neljas ja viies vaatus on pühendatud eeskätt eesti kultuurile, selles tegutsejatele, teostele ja suundumustele. On mõned lood vapratest sõjameestest, nagu Ernst Põdder ja Johan Pitka. Tuleb juttu vabadussõjalastest. Lõpuks tagasivaade Jaan Tõnissoni Postimehele ja 1940-ndate tumedate tundide kajastused.Rodyti daugiau ...
K. A. Hindrey (18751947) oli kirjanik, karikaturist ja ajakirjanik, kelle loominguline täheväli on lai nagu taevalaotus. Seal vilgub üksikuid tähekesi ja on ka suuremateks kehanditeks koondunud tähekujusid. Tema lõpmata hulk publitsistikat on ... laiali paljudes päeva- ja nädalalehtedes, aga nad koonduvad siiski teemade kaupa pehmete piirjoontega tsüklitesse. Esimene tsükkel on sajandialguse (1903) kirjad Pariisist n.-ö. Parisiana. Mahult suurim tsükkel on ajast, kui algas esimene maailmasõda ja Hindrey pidi taanduma kodumaale. Järgnevat murranguaega (1917. a. revolutsioon Venemaal ja sellele järgnev Eesti iseseisvumine läbi verise Vabadussõja) kirjeldavad mitmed reportaažid ja sõnumikud.Rodyti daugiau ...
Oskar Loorits (19001961) kuulus eesti rahvateadlaste avaraimas mõttes hiilgavasse plejaadi (Gustav Ränk, Eerik Laid, Ivar Paulson, ka Ilmar Talve), kes valmis või oli valmimas pöördelistel aegadel 19391944, kuid kelle saatus pillutas halastamatult... laia maailma. Käesoleva publitsistliku varjundiga kogumiku Meie, eestlased esimene osa Maagilisest mõtteviisist koondab peamiselt Eestis ilmunud rahvaluulekäsitlusi. Teine artikliring Meie, pagulased vahendab aastail 19461957 paguluses valminut-ilmunut eestluse algupära ja ajaloo teemal, ühtlasi ka Looritsa isepäiseid vaateid tuntud eesti autoritele.Rodyti daugiau ...
Vladimir Iljitš Lenin · Benito Mussolini · Adolf Hitler · Jossif Stalin · Winston Churchill · Charles de Gaulle · Konrad Adenauer · Francisco Franco · Josip Broz Tito · Margaret Thatcher · Mihhail Gorbatšov · Helmut KohlÜks 20. sajandi Euroopa ... ajaloo ja iseäranis Natsi-Saksamaa tunnustatumaid asjatundjaid Ian Kershaw otsib oma raamatus vastust küsimusele, mis on köitnud ajaloolasi pikka aega: mil määral muudavad silmapaistvad isikud ajaloo kulgu? Miks saab mõnest diktaator, samal ajal kui teisest, kes võib isiksusena olla äärmiselt võimukas, kujuneb demokraatia tugisammas? Vaadeldes kaheteistkümne 20. sajandi Euroopat enim mõjutanud riigijuhi elulugu, uurib autor, kas nende teed võimule ja võimu teostamist määras pigem konkreetne ühiskondlik ja poliitiline olustik oma juhuste ja sattumustega või tõusid nad riiki juhtima tänu oma ainukordsetele isikuomadustele, mille abil nad isiklikult murrangu esile kutsusid. Need kaksteist lühielulugu koos mitmetahulise analüüsiga annavad eelmise aastasaja Euroopa poliitilise võimu ajaloost kaasahaarava ja tervikliku ülevaate.Briti ajaloolase Ian Kershaw (snd 1943) teostest on eesti keeles ilmunud muu hulgas üks hinnatumaid Hitleri biograafiaid (kahes köites: Hitler 18891936. Kõrkus ja Hitler 19361945. Karistus) ning Saatuslikud valikud. Kümme otsust, mis muutsid maailma.Rodyti daugiau ...
2022. aasta 24. veebruari hommikul ehmatas Venemaa maailma laiaulatusliku sissetungiga Ukrainasse. Miks Putin seda sõda alustas ja miks on see kulgenud viisil, mida varem ei osatud ettegi kujutada? Ukrainlased on suutnud vastu panna, lääs on ... ühinenud Ukrainat toetama, Venemaa langeb üha suuremasse isolatsiooni.Vene-Ukraina sõda on põhjalik ülevaade sõjast, mis on tegelikult käinud juba alates aastast 2014 ja on nüüd, mil Venemaa püüdis hõivata Kiievit, paisanud segi külma sõja järgse geopoliitilise maailmakorra. Tuntud Ukraina-Ameerika ajaloolane Serhi Plohhi ei jäta tähelepanuta ühtegi detaili olukorrast võimukoridorides ega kaevikutes ning pakub samal ajal põhjaliku ülevaate varasemast ajaloost. Ta otsib konflikti juuri kaugetest aegadest alates tsaaririigist kuni Nõukogude Liiduni ning kirjeldab haaravalt tormilisi sündmusi ja demokraatia keerdkäike Venemaal ja Ukrainas pärast NSV Liidu lagunemist.Harvardi ülikooli Ukraina ajaloo professorilt Serhi Plohhilt on varem eesti keeles ilmunud Euroopa väravad. Ukraina ajalugu (2023), Tšornobõl. Tuumakatastroofi ajalugu (2019) ja Viimane impeerium. Nõukogude Liidu lõpp (2016).Rodyti daugiau ...
ЛЮДИ ПУТИНА. О том, как КГБ вернулся в Россию, а затем двинулся на ЗападКэтрин Белтон Пока готовился перевод этой книги на русский язык, Россия развязала варварскую войну против Украины. Mатериалы книги не оставляют сомнений в том, что нападение ... России не было случайным и подготовка к нему шла долгие годы.Путин и его люди из КГБ использовали экономику страны не только для собственного обогащения, но и для финансирования операций влияния в соседних государствах и в странах Запада, рассчитывая на то, что Запад не станет предпринимать решительных ответных действий. Ссылаясь на инсайдерские источники, книгa рассказывает о безжалостности Путина и его окружения, об их стремлении захватить полную власть в России любой ценой, не брезгуя насилием и террором в отношении собственных граждан. Книга стала предметом судебных разбирательств: к её автору российскими миллиардерами и корпорацией «Роснефть»было подано пять судебных исков.«В исследовании путинской России Кэтрин Белтон с невероятной точностью описывает персонажей, читать эту книгу — словно смотреть цветной широкоэкранный фильм о современной России. Книга рассказывает во всех подробностях, как российскому президенту и его приближённым удалось занять ключевые места в стране, занимающей 1/9 части суши… Захватывающее и высокопрофессионально — это лучшая книга о Путине и его окружении и, вероятно, о постсоветской России как таковой», — Питер Франкопан, Financial Times.Кэтрин Белтон — корреспондент газеты Washington Post, специалист по расследованиям о России, в прошлом — московский корреспондент издания Financial Times. Ранее освещала события для Moscow Times и Businessweek. В 2008 году вошла в шорт-лист бизнес-журналистов года British Press Awards. В 2023 году награждена Орденом Британской империи за заслуги в области журналистики. Проживает в Лондоне. Книга стала:· Бестселлером Sunday Times· Книгой года 2020 по версии Times и Sunday Times· Книгой года 2020 по версии Daily Telegraph· Книгой года 2020 по версии Economist· Книгой года 2020 по версии Financial Times· Книгой года 2020 по версии New StatesmanRodyti daugiau ...
...Liivimaa on polaarala: ilmad on külmad ja märjad, õhk paks, kuid Teid kasvatati mõõdukas kliimas ning olete kogenud ainult sealseid ohtusid ja haigusi. Ka Saaremaa toidud on erinevad Teie kodukoha toitudest ning halvemad kui toidud ja joogid, ... millega olete noorusest peale harjunud. Need oleks Teile juba nooruses katsumuseks olnud, kuid eriti siis, kui olete juba vanuse poolt hapraks tehtud ja nõrga tervise juures....Nende sõnadega keeldus Heinrich von Langenstein 1381. aastal Saare-Lääne piiskopi ametist. Pariisi ülikooli õpetlase arvates külma ja kõledat piiskopkonda nimetas kroonik Christian Kelch aga Liivimaa kõige rikkamaks territooriumiks.Teoses kajastatakse piiskopkonna ajalugu selle rajamisest 1227. aastal, mil tsistertslane Gottfried määrati esimeseks piiskopiks, kuni 1573. aastani, mil Saaremaa vasallid ja kodanikud andisid truudusvande Taani kuningale. Kolm ja pool sajandit kestnud võimkonna juhid piiskopid pidid olema tegusad nii sõjas kui diplomaatias, kuna keskaegset vürsti ei ohustanud mitte ainult välisvaenlased, vaid ka sisetülid, sealjuures oma privileege kaitsta ja suurendada püüdvad vasallid.Piiskopkonna ajaloole lisaks on raamatus kõne all ka territooriumi võimukeskuste arengulugu. Piiskopilinnu Vana-Pärnus ja Haapsalus, piiskopilinnuseid Kuressaares ja Koluveres, piiskopi ja Saksa ordu poolt jagatud Lihulat ning ordu võimukeskusi Pöides ja Maasis kirjeldavad artiklid, mida toetavad värskeimatel arheoloogistel uuringutel põhinevad kaardid ja illustraatorite koostatud rekonstruktsioonid. Samuti on esitatud piiskopkonna väikelinnuste lühikirjeldused.Rodyti daugiau ...
Tuntud ajaloolane ja endine Ühendkuningriigi suursaadik Moskvas RodricBraithwaite heidab pilgu Venemaa ajaloole, kirjeldades riigi teekonda Bütsantsiripatsist tänaseks paariariigiks.Winston Churchill on öelnud, et Venemaa on saladusse peidetud ja ... müsteeriumisse mähitudmõistatus. Autori arvates sobib selline suhtumine mõttelaiskuse väljavabandamiseks. Tema sõnulon Venemaa lihtsalt müütide kütkes ja neist tuleb vabaneda. Täpselt seda autor oma raamatugateha püüabki: vaadata müütide taha peidetud fakte ja Venemaa lugu kainel pilgul kuni juurtenilahti harutada.Venemaa on pindalalt maailma suurim riik, ka venelaste tuumaarsenalile pole võrdväärset. Ületuhande aasta on Kiievi-Venemaa, Moskoovia, Vene Keisririigi ja Nõukogude Liidu nime alltuntud riik oma piiridega meelevaldselt mänginud, sageli teiste rahvaste vere hinnaga.Kolmkümmend aastat tagasi Venemaa Föderatsioonina sündinud uus riik jätkab vanutraditsioone ning venelased oma ajaloo ümber kirjutamist. Nii jäetakse välja rahvusliku häbiepisoodid, et teha ruumi müütidest välja kasvanud patriootlikele õhkamistele, ja ununeb tõde.Venemaa pole mingi mõistatus. Küll on ta ajalugu vägivaldne, traagiline, kohati ka väge täis ikka ja alati keeruline.Rodyti daugiau ...
Kes ja kuidas reisisid Eesti-, Liivi- ja Kuramaal enne raudtee aega? Mida nad nägid, millest oma reisikirjades kirjutasid? Soome ajaloolane Seppo Zetterberg vahendab peamiselt sakslaste ja venelaste mälestusi ja reisimuljeid Balti provintsidest, ... kirjeldab toonaseid olusid mõisates ja postijaamades, linnades ja lossides, Tartus, Narvas, Riias ja mujalgi. 19. sajandi alguses läks Euroopas moodi vesiravi. Inimesed kogunesid merekuurortidesse, kus nad arstide järelevalve all suplesid, jõid mineraal- ja merevett ning kosutasid üldiselt keha ja hinge. Kuurorte rajati Tallinna, Helsingisse, Dubultisse, Haapsallu. Noor Nikolai Karamzin, küpses eas Faddei Bulgarin, inglanna Elizabeth Rigby, sakslastest koduõpetajad ja Tartu ülikooli professorid külastavad kuurorte ja kirikuid, losse ja mõisaid, sõidavad mööda olulisi maanteid Peterburist Riiga või Saksamaalt Peterburi ja kirjeldavad seda, mida näevad oma tõlla aknast ja millest räägivad teiste reisijatega. Mõnikord, harva küll, kirjutavad nad ka neist eksootilistest olenditest, keda juhtuvad nägema kohalikest eestlastest ja lätlastest.Rodyti daugiau ...
Berliin, aprill 1945. Kaks popliinmantlis meest väljub haakristidega märgistatud lennukist. Üks meestest, Luunjas sündinud Felix Kersten, on Himmleri pikaaegne massöör ja sõber, kes on koos Juudi Maailmakongressi esindajaga tulnud pidama ... läbirääkimisi koonduslaagrivangide vabastamise üle. Meeste reis võib päästa kümnete tuhandete inimeste elu See raamat räägib loo Eesti päritolu Felix Kerstenist, keda Himmler nimetas oma maagiliseks Buddhaks. Himmler oli kogu sõja aja sõltuvuses Kersteni raviseanssidest ja viimane suutis sageli mõjutada natsijuhi otsuseid. Kui Saksamaa kaotus tundus olevat juba möödapääsmatu, hakkas Himmler oma naha päästmiseks meeleheitlikult kaubitsema koonduslaagrivangidega. Kersten omalt poolt püüdis päästetud vange Rootsi toimetada.Mälestuste ja päevaraamatutega jätab Kersten maha hulga mõistatusi, mille üle uurijad on jagelenud rohkem kui pool sajandit. Kes Kersten tegelikult oli? Oportunistlik silmamoondaja või karismaatiline heategija?Filosoofiadoktor, kultuuriantropoloog ja teaduskirjanik TAPIO TAMMINEN võitis teaduskirjanduse Finlandia auhinna oma eelmise teosega Rahvakodu varjukülg (2015).Rodyti daugiau ...
Jutustusi endisest Euroopast sisaldab nelja osa ehk raamatut, mis räägivad erakondade tekkimisest, arengust ja kriisidest Eestis, demokraatiast ja diktatuurist, Nõukogude Venemaast ja kommunismi teostuskatsetest ning rahvussotsialismi arengust ... Saksamaal. Eduard Laaman on terase vaatleja, kirjeldaja ja analüüsijana pannud 1930. aastatel kirja mõtted, analüüsid ja arusaamad, mis aktuaalsed praegugi. Nii mõnegi tollase ühiskonna arengujoone võib kerge vaevaga üle kanda tänasesse päeva.Rodyti daugiau ...
Algul me ei mõistnud, mis on sõda. Seda pole võimalik mõista enne, kui ise näed ja kuuled.Ajal, kui Ukrainat seni vaid ähvardanud sõjast sai laastav tegelikkus, hakkas Andrei Kurkov pidama sissetungi šokeerivate tagajärgede kroonikat. Osalt ... poliitilises ja ajaloolises kommentaaris, osalt isiklikus päevikus lahkab ta Venemaa ja Ukraina läbi ajaloo keerukaid suhteid ning kirjeldab, kuidas trotsib rahumeelne ühiskond okupatsiooni. Seeläbi luuakse pilt kultuurist, mis on ainulaadne ja demokraatlik, liberaalne ja mitmekesine.Varem sageli satiiriliselt kaasaegset ühiskonda kujutanud Kurkov maalib pildi rahvast, kes astub vastu tema maailmakaardilt kustutamise katsele. Varemetes küpsetatakse ja jagatakse leiba. Evakueerimisrongi kantakse professor, kelle jalad on amputeeritud, memmeke lahkub okupeeritud külast koos oma kisakõrist kukega Ja hoolimata sellest, et mõned Euroopa riigid ei taha täita oma lubadusi abi anda, ei sure lootus: sissepiiratud linnades sünnivad lapsed ning põllumehed lähevad tööle põldudele, kus võib lõhkemata mürskude tõttu kaotada elu.Kurkov põimib oma isikliku loo kokku teiste kodust põgenema sunnitud ukrainlaste lugudega. Alistamatu vaimuga ootavad nad hetke, kui on ohutu minna tagasi koju, kirjutab ta, nii nagu minagi seda ootan.*Andrei Kurkovi (1961) sulest on ilmunud 19 romaani, üheksa lasteraamatut ja paarkümmend filmistsenaariumi. 2018. aastal ilmunud romaanis Hallid mesilased (e.k 2022) toimub tegevus Ida-Ukraina külas, kuhu on pärast Venemaa sõjategevust jäänud elama vaid kaks inimest. Alates Venemaa sissetungist ei ole Kurkov tegelnud ilukirjandusega, vaid on kirjutanud sellest, mis toimub tema kodumaal. Invasioonipäevik koondab tema märkmed alates sõja eelõhtust, 2021. ja 2022. aasta vahetusest kuni suvekuudeni, mil sõda oli kestnud juba mitu kuud.Rodyti daugiau ...
Paeluv nagu romaan, teabeküllane nagu entsüklopeedia: 20. sajandi üks silmapaistvamaid õpetlasi, Austria päritolu Briti kunstiajaloolane Ernst H. Gombrich suutis 1935. aastal, olles vaid kahekümne viie aastane, jutustada maailma ajaloost ... kokkusurutud vormis nii, et see kõnetaks eelkõige noort lugejat. Nüüdseks on tema raamatust saanud klassika. Köitvalt ja värvikalt kirjeldab see inimkonna arengut alates koopaelust kuni Esimese maailmasõjani. Käesoleva raamatu aluseks on 1985. aastal ilmunud teine, täiendatud väljaanne, millele on lisatud uus lõpupeatükk. Teadmishimulise lugejaga vesteldes teeb autor pika rännaku läbi aja, lihtsustamata seejuures liigselt olulisi sündmusi. Tänu sellele pakub raamat igas vanuses huvilisele midagi ainulaadset: ta saab elavalt ette kujutada ajaloo suurimaid pöördeid ja hoomata nendevahelisi seoseid.Maailma lühiajalugu rikastavad Franz Katzeri ilmekad pildid.*Ernst H. Gombrich (19092001) oli Austria päritolu Briti kunstiajaloolane, kes tegutses Londonis Warburgi instituudis. Ta oli üks maailma tunnustatumaid kunstiajaloolasi. Gombrich mitte ainult ei mõtestanud ümber kunstiteaduse põhiküsimusi, vaid lõi ka sildu kunsti naabervaldkondade juurde alates eksperimentaalpsühholoogiast kuni humanismi uuringute ja retoorika ajalooni.Rodyti daugiau ...
See raamat kõneleb Euroopa ajaloost alates aastast 1945. Timothy Garton Ash jutustab lugu täiesti erilaadsel viisil. Nimelt tugineb ta oma märkmetele, mida ta on teinud alates oma esimesest reisist Mandri-Euroopasse aastal 1969.Autori ajalookäsitlus... on huvitav ja omanäoline ka selle poolest, et ta liigitab inimesed neid mõjutanud ajaloosündmuste põhjal, nagu 1914 ehk esimene maailmasõda, 1939 ehk teine maailmasõda, 1968. aasta üliõpilaste ülestõus Pariisis ja Nõukogude armee sissetung Tšehhoslovakkiasse, 1989. aasta sametrevolutsioonid.Idabloki hea tundmine on aga omakorda teinud temast suurepärase eksperdi, kellelt on küsinud nõu nii George Bush kui ka Margaret Thatcher. Autor kirjeldab, kuidas täpsemalt toimus Saksamaa ühendamine poliitikute kõrgtasandil ja mida Lääs lubas Gorbatšovile.Raamatus on ta üsna emotsionaalne, kirjeldades näiteks, kuidas aastal 1989 põgeneb Joachim Ida-Saksamaalt läände ning seejärel lehvitab Lääne-Berliinis metroojaamas oma nooremale õele-vennale ega saa hiljem kuidagi uinuda, sest kõrvus kõlab endiselt väikese õe hüüd: Achim! Achim!Kindlasti sobib Timothy Garton Ashi meeleolukas Kodumaad. Euroopa ajalugu isiklikust vaatevinklist lugemisvaraks igale ajaloohuvilisele.*Timothy Garton Ash on briti ajaloolane, Euroopa uuringute professor Oxfordi Ülikoolis. Autorit on autasustatud õige mitmete medalite ja teenetemärkidega, viimati pälvis ta Karl Suure auhinna.Rodyti daugiau ...
Pariisi on ikka peetud erilise kultuurieluga, heade veinide ja toitude ning viimaste moodide linnaks. Samas on see olnud pelgupaik neile, kes põgenevad tagakiusamise eest, ja iseäranis palju tuli neid Pariisi enne ja pärast revolutsiooni Venemaal ... ning Romanovite kukutamist. Aastaid olid vene aristokraadid nautinud kõike seda, mida belle époquei ajastu Pariis pakkus. Pariisis saatis suur menu ka Sergei Djagilevi truppi Ballets Russes ja siit sai alguse helilooja Igor Stravinski karjäär. Bolševistlik riigipööre Venemaal sundis aga kümneid tuhandeid venelasi kodumaalt puupaljana lahkuma. Palju niisuguseid pagulasi jõudis (sageli pärast pikki eksirännakuid) Prantsusmaale ja eriti Pariisi. Siin püüti kõikvõimalikel viisidel elatist teenida, aga kõige sagedamini tuli meestel leppida tööga tehastes või taksojuhi ametit pidades, palju vene pagulasnaisi leidis aga tööd moetööstuses õmblejate, aga ka modellide ja moeloojatena. Andekad haritlased, kunstnikud, kirjanikud ja filosoofid olid sunnitud elama peost suhu, sest ainult üksikutele, kas kõige andekamatele või siis kõige ettevõtlikumatele, naeratas õnn. Nii algas siin Marc Chagalli edukas kunstnikutee, Pariis sai koduks kogu maailma ooperilavad vallutanud Fjodor Šaljapinile. Osa Venemaal kodusõjas bolševike vastu võidelnud pagulastest ei kaotanud lootust, et kommunistlik režiim Venemaal õnnestub kukutada, ja püüdis ka ise midagi korda saata. Pagulaste enamiku osaks aga jäigi vaesus ja suur igatsus lootusetult kaotatud kodumaa järele.*Helen Rappaport (snd 1947) on Briti ajaloolane ja kirjanik. Ta õppis vene keelt ja ajalugu Leedsi ülikoolis, kus osales ka ülikooli teatriringis. Kuni 1980. aastate lõpuni tegi ta näitlejana karjääri Briti televisioonis ja filmides, siis aga loobus näitlemisest oma teise armastuse, ajaloo kasuks. Ajaloolasena on ta spetsialiseerunud Victoria ajastule ja revolutsioonilisele Venemaale. Eesti keeles on temalt varem ilmunud Jekaterinburg. Romanovite viimased päevad (2009), Neli õde. Suurvürstinnade Romanovite kadumaläinud elud (2016), Revolutsiooni küüsis. Petrograd 1917 (2017) ja Võidujooks Romanovite päästmise nimel. Tõde salajaste plaanide taga Venemaa keiserliku perekonna päästmiseks (2019).Rodyti daugiau ...
Ukraina võitleb elu ja surma peale Venemaaga, et säilitada oma territoriaalne terviklikkus ja poliitiline sõltumatus. Ent praegune konflikt on lihtsalt kõige viimane pikas Ukraina alade ja suveräänsuse pärast peetud lahingute ajaloos. Ajaloolane ... Serhi Plohhi kinnitab raamatus Euroopa väravad, et Ukraina olevikust ja tulevikust arusaamiseks peame uurima selle maa minevikku.Kesk-Euroopa, Venemaa ja Lähis-Ida vahel asuvat Ukrainat on vorminud impeeriumid, mis kasutasid seda ala ida ja lääne vahelise strateegilise väravana alates Rooma impeeriumist ja Osmanite impeeriumist kuni Kolmanda Reichi ja Nõukogude Liiduni. Sajandite kestel on Ukraina olnud mitmesuguste eri kultuuride kohtumiskoht. Paiksete elanike ja rändrahvaste ning kristluse ja islami elementide segunemine stepi piirialal andis tulemuseks raevukate sõdalaste, kasakate seisuse, aga katoliku ja õigeusu kiriku kohtumine rajas usulise traditsiooni, mis ühendab endas lääne- ja idakristluse. Ukraina on olnud koduks ka miljonitele juutidele, seal on sündinud hassidism ning seal asus üks holokausti surmaväljasid.Plohhi vaatleb Ukraina ajaloolisi identiteediotsinguid Ukraina ajaloo oluliste tegelaste elude kaudu: Kiievi vürst Jaroslav Tark, kelle tütrest Annast sai Prantsusmaa kuninganna; kasakate valitseja Ivan Mazepa, kellele andsid oma poeemidega surematuse Byron ja Puškin; Nikita Hruštšov ja tema protežee, oma eestkostja vastu tõusnud Leonid Brežnev kes kõik nimetasid Ukrainat oma koduks; ning 2013. ja 2014. aasta Maidani protestide kangelased, kes esindavad praegust võitlust Ukraina tuleviku pärast.Raamatus saab selgeks, et tänane kriis on ajaloo traagiline kordumine, kus Ukraina on taas kord sattunud üleilmsete mõõtmetega lahingu keskmesse. Selle olulise riigi autoriteetse ajaloona lubab Euroopa väravad meil paremini mõista, kust on saanud alguse kõige ohtlikum rahvusvaheine kriis alates külma sõja lõpust.Rodyti daugiau ...
