Vabadus seisneb hästi reguleeritud seaduste tundmises, oli Uudu kunagi öelnud ja selle definitsiooni vabadusest oli Beti peale Eesti riigi taasiseseisvumist oma tegutsemise motoks võtnud.Marje Ernitsa triloogia Sõjarahu aastad peategelane on ... Beti Raadma tüdruk, kellel õnnestus sündida, üles kasvada ja elada rahuaja tingimustes, usus ja lootuses, et inimkonna tulevik on helge ja sõda meie maal ei kordu enam iial.Kolmas raamat maalib värvika pildi Beti elust aastatel 1988 kuni 2022. See oli aeg, mil Eesti inimeste elus muutus kõik, ka inimene ise see oli marss vabadusse ja iseseisvusse, millest paljud polnud osanud unistadagi. Beti oli unistanud kõigest, mis oli hea ja uus, aga alles siis, kui see aeg kätte jõudis, mõistis ta, et vabaduse nimi oligi Vabadus ning see polnud loosung ega ikoon, vaid elu selle sõna kõige otsesemas tähenduses.Rodyti daugiau ...
Kas see Germo Vaher läheb koroonasurmade statistikasse või oli see tavaline surm?Laua taga istunud arst kortsutas kulmu, kuid vastas: Tema COVID-19 test oli ju negatiivne ja miks te seda siit küsima tulete? Näete ju, et minu juures on inimene, ... ning lisas siis Rometi poole vaadates: Vabandust! Meil on selle koroonapandeemia tõttu prioriteedid paigast ära.Paigast ära pomises Romet ja küsis siis arstile otsa vaadates: Mu isa on surnud, aga kuidas ma seda oma emale ja õele ütlen?Nii ütledki! sõnas arst väsimust varjamata.See on ühe tänapäevase perekonna lugu. Liane ja Germo pereelu on hästi sujunud. Nad on pikalt õnnelikus abielus olnud, neil on kena kodu, tulutoovad töökohad ja kaks andekat ning õpihimulist järglast, Miali ja Romet. Kõik nende elus muutub, kui silmapiirile ilmub üks tibatilluke uus tegija, keda ei saa isegi elusolendiks nimetada, kuid kes suudab nihutada piire, milleks keegi neist valmis polnud Rodyti daugiau ...
Linnast Perispä alevisse kolinud noorpere leiab kevadel oma vastrenoveeritud korterile kuuluvast puukuurist küttepuude kastist surnud mehe. Kohale sõitnud uurija arvates võis laip olla seal juba eelmise aasta talvest, aga kohaliku konstaabli sõnul ... pole alevis keegi kadunuks jäänud. Juhtumit määratakse uurima noor inspektor Ira Tever. Surnul pole nime ega nägu ja loo lahendus tundub võimatu, ometi suudab uurija jõuda jälile nii mehe identiteedile kui ka sellele, kes ta sinna puukasti oli peitnud.Rodyti daugiau ...
Aurelia tee on peagi viiekümneseks saava naise lugu, kellele teeb haiget tema minevik. Ta on pidepunkti leidmata ummikteel tammunud, kolides linnas ühest üürikorterist teise. Kui avaneb võimalus naasta alevisse tühjaks jäänud vanematekoju, ... otsustab ta minna. Kohanemine eluga alevis pole kerge, kuid keerulise saatusega inimestega kohtudes avastab Aurelia endas uusi iseloomutahke. Peagi lubavad muutunud olud tal elule värskema pilguga vaadata. Naine sõlmib minevikuga rahu, jõudes tõdemuseni, et viiekümneselt elu alles algab nii kulunult kui see ka ei kõlaks. Selles kohati nukra alatooniga loos on helgeid noote ja elutervet huumorit, sõprust, armastust ja andestamist.Siiri Laidla alustas oma kirjanikuteed 2006. aastal. Ta on avaldanud laste- ja noorteraamatuid (Apteegitont Aavi, Raamatukogunõid Rosaalie, Pärnaõietee IIII), aga kirjutanud ka täiskasvanutele (Nõgesnurme, Lavastaja). Tema teostes on sageli juttu keerulistest suhetest, armastusest ja vihkamiseks, suurest valust ja väikestest rõõmudest.Rodyti daugiau ...
„Otseütleja“ on nauditav lugemispala, mis annab inimsaatuste kaudu edasi Eesti ajalugu teise maailmasõja ajal ja järel. Diplomaat Johan Leppiku (1894‒1965) elukäiku jälgiv romaan avab kulisside taga tehtud püüdlused Eesti Vabariigi püsimajäämise ... nimel, diplomaatiliste suhete keerukuse ja riigi esindajate toonased igapäevadilemmad. See on ühtaegu nii Eesti Vabariigi ühe keerulise ajajärgu lugu, tähelepanuväärse diplomaadi elulugu kui ka teiste võõrsile sattunud eestlaste võitluste, valikute ja kohanemise lugu. Ka keset kaost ja peataolekut suudame armuda ja unistada, hinnata ilu ja kultuuri, tunda rõõmu või pettumust sõprus- või perekonnasuhetest. „Otseütlejas“ on sulnist võlu, helgust, vaikseid mõtisklusi, põnevust, kahtlusi, hingevalu, südamlikkust, lootusrikkust, unistusi ja armastust.Eesti keeles on ilmunud Tiina Tammani romaanid „Vana armastuskiri“ (2019), „Pärandus“ (2018), „Õie teekond“ (2001), „Tihe udu Tallinnas“ (2000), „Ärkamine“ (1999), „Rukkililleraadio“ (1997), biograafiad „Paul Oras ‒ punane admiral“ (2016) ja „August Torma: sõdur, diplomaat, salaagent“ (2011) ning esseekogumik „Kirjad Eestisse Londoni lähistelt“ (1996).Rodyti daugiau ...
Inimese saatuses on palju määramatust, aga ka iseenda kavandatut, kuid on vaid üks kriteerium, mis annab võimaluse oma soove ja unistusi täide viia: jäädes ellu on kõik võimalik.Romaan on tagasivaade ühe neljakümnendatesse eluaastatesse jõudnud ... naise elule. Jäädes ellu räägib Raine Ilmeti noorusest, mis jäi eelmise sajandi viimasesse kümnendisse, ja naiseks olemisest uue sajandi algusest kuni tänapäevani välja.Kaubanduskeskuse kassas istumist kui tööd polnud Raine unistuste nimekirjas ja tema lapsepõlves ei osanud sellist ametit isegi kõige taiplikumad lapsed ette näha. Tütar Stellale polnud mõtet sellest kõigest kõnelda, sest teda ei huvitanud ema mälestused. Temal oli muudki teha, kui piinata end minevikuga, mida tema mälus polnud. Stella ei kommenteerinud seda, mida ta tundis, kuid mõtles, et tema tulevik saab olema teistsugune. Selleks oli tal vaja vaid ühte: jääda ellu, ja selles osas olid nad emaga sama meelt.Rodyti daugiau ...
Politseiuurija Ira Teveri seitsmes juhtumHarvesteriga tööle sõitnud raietööline leiab metsasihilt lumme mattunud sõiduauto, milles istub surnud mees. Kui selgub, et mehe surm polnud enesetapp ega seotud terviserikkega, annab politseiülem Magnus Müür... juhtumi uurimise Üllar Laksile. Kolleegi palvel tuleb Iral hakata nende kaheliikmelise meeskonna teiseks uurijaks. Erinevatest lähtekohtadest ja rollide vahetusest hoolimata hargneb uurijate ees lahti ühe mehe surmaga lõppenud sündmusteahel, milles võib potentsiaalseks süüdlaseks pidada nii kadunukese enda pereliikmeid kui ka kohaliku võimu esindajaid. Kummalgi uurijaist on algul juhtunust oma arusaam, millest lõpuks saab siiski üks ühine versioon. Loo lõpplahenduse juures ei üllata uurijaid aga niivõrd süüdlane, vaid hoopis põhjus, miks selline võigas tegu korda saadeti.Rodyti daugiau ...
Inimese täiskasvanuks saamisel on oma roll nii vanematel kui vanavanematel, õdedest-vendadest rääkimata. Seda arengut kujundavad õpetajad, treenerid, kaaslased ja muidugi sõbrad ning interneti suhtluskeskkonnad. Vaatamata tehnoloogia arengule, ... generatsioonide ja kõige muu kiirele vaheldumisele on inimese elus midagi, mis ei muutu, aga kordub alati uues võtmes: see on esimene armumine.Anabelil on kõik olemas: turvaline kodu, hoolitsevad vanemad ja taibukas väikevend, sõpradest rääkimata. Miks siis ikkagi läheb nii, nagu ei peaks? Ühel ööl ärkab neiu võõra maja trepi all ega suuda meenutada, kuidas ta sinna sattus ja mis temaga juhtus. Kõik näib justkui korras olevat, sest ta on elus ja terve, kuid tema mälus on üks tühik Rodyti daugiau ...
Varalahkunud andeka naiskirjaniku Helga Pärli-Sillaotsa (1912 1939) romaan Tee viib järveni ilmus esmatrükis 1940.a ja on tänaseks muutunud bibliofiilseks harulduseks. Autori sõnutsi olnud selle kirjutamise tõukeks unenägu, milles kõlanud ... tulevase romaani pealkiri; lisaks on selles ka muljeid ja elupilte kirjaniku suvitussuvest järvedekaunis Rõuges. Muus on tegu fantaasiaga. Noor, edukast lauljannakarjäärist unistav Hele Karste saabub koos eaka abikaasaga vaiksesse alevikku suvitama. Kohtudes seal aga oma kooliaja sümpaatiaga, kes kandideerib kohaliku kiriku pastori kohale, elab naine mõne lühikese päeva jooksul läbi tundetulva ja jõuab endas uuele selgusele.Rodyti daugiau ...
Helmi Mäelo (1898 1978) kuulub küll eesti kirjanduse pagulasautorite nimistusse, kuid tema kirjanikutee sai alguse enne Teist maailmasõda kodumaal. Tuntuse saavutas ta käesoleva romaanideloogiaga Vallaslaps. Eevi Altma abielu, mis ilmus eraldi ... raamatutena 1934. ja 1935. a Tartus, ja seda just kõlbeliste küsimuste julge käsitlemise, laiemalt n-ö naisteema tõttu. Mõlema romaani peategelane Eevi on lastekodulaps, keda loomuomane läbilöögivõime viib kõigist elutakistustest hoolimata aina kõrgemale, samal ajal kui mõned tema suguõed jäävad elule selgelt alla või lähevad kergema vastupanu teed.Rodyti daugiau ...
Romaani eellooks on üliõpilaste - kahe noormehe ja nende kursuseõe suhe. Neiu valib elukaaslaseks kahest mehisema, andekama, silmapaistvama. Romaani põhitegevus langeb üheksakümnendate algusse - ühel õhtul, paarkümmend aastat hiljem, otsib naine ... selle teise mehe üles ja teatab, et ta abikaasa on jäljetult kadunud. Peategelane asub oma sõpra otsima; tal pole algul ainsatki jälge. See on romaan igaühesaladusest, sõprusest, armastusest, reetlikkusest, vastutusest, elu eest põgenemisest.Rodyti daugiau ...
Kes on juba tuttav raamatuga Jõumees Matsi juhtumused, leiab siit nendele muhedatele lugudele järje. Aga neile, kes pole veel tuttavad Matsiga, ütleme, et tegu on Hiiumaal elanud ja tegutsenud legendaarse jõumehega, kel lisaks kasvule ja tohutule ... jaksule on ka veel terane mõistus ja hea huumorimeel, mis aitavad teda kõiksugu olukordades.Rodyti daugiau ...
Kogumik sisaldab eesti kirjandusklassiku proosaloomingu paremiku, kokku üksteist jutustust: Pildikesi Peipsi rannalt, Pahased naabrid, Muldmäe Mats, Mis sest viimaks sai?, Aias, Vari, Käkimäe kägu, Esimesed kirjanikutundmused, ... Peipsi pääl, Igapäevane lugu ja Nõia tütar.Rodyti daugiau ...
Karl Ast Rumori mälestused, mida ta kirjutas kõrges eas ja Eestist kaugel, ilmuvad nüüd Eestis esimest korda ja esimest korda ühiste kaante vahel. Mitme huvi, ande ja nimekujuga mehe elu oli pikk, aktiivne ja muutusterohke, teda teatakse ... revolutsionääri, poliitiku, kirjaniku, ajakirjaniku, diplomaadi ja maailmarändurina. Teekond algas Võrumaalt Orava vallast Päevakeste talust aastal 1886 ja lõppes New Yorgis aastal 1971. Aegade sadestuse esimene osa Noorusmaa, mis maalib värvika ja tundeerksa pildi kirjaniku lapsepõlvest ja kooliajast Võru-, Setu- ja Petserimaal, ilmus 1963. a Lundis. Teine osa Punane ja must (ilmunud Lundis 1965) annab pildi sajandialguse Tartust ja kirjaniku põgusast maapaost Ðveitsis. Lõpetamata jäänud kolmas, pealkirjata osa, on varem ilmunud üksnes ajakirja Tulimuld lehekülgedel.Rodyti daugiau ...
Viimase suure sõja päevil alustavad oma teekonda läände, igaüks ise ajal ja erinevatel põhjustel, kolm eestlast kodumaad kaitsta ihkav nooruk, põgenemisteekonda pildistav eraklik fotograaf ja kahe lapsega sõja jalust põgenev ema. Sõjakeerises ... põimuvad nende saatused vahetevahel, et varsti taas lahkneda. Koju tagasi jõuab siiski vaid üks. Kelle vastu neist oli saatus kõige armulisem?Rodyti daugiau ...
Ma ei rända maises elus enam üksi, vaid omaealise naisega, kellel on minuga kaks last. Paraku olen rahulolematu ja mulle tundub, et midagi on vaja ette võtta. Paberid on mul puhtad - ma pole kunagi abiellunud. Kalli, kellega juba kaheksa aastat koos... elan, on vallasema ja saab meie mõlema tütre pealt toetusraha. Truudust pole ma talle igatahes seni murdnud, sest temast on minule rohkem kui küllalt. Aga kas Kalli on minu jaoks siiski see ainus ja õige?Mul on ju sarved maha jooksmata ja tiivaripsutus kulub mulle kindlasti ära. Otsustan tutvumisteenistuse abi kasutada ja loodan oma halliks kippuvat elu senisest huvitavamaks muuta.Rodyti daugiau ...
Romaan üliõpilasarmastusest, noorest abielust, selle karidest, ühtaegu noore ebakindla mehe meelelistest otsingutest leidmaks iseennast, fooniks seitsmekümnendad oma kentsaka tegelikkuse ja sundkäikudega.Rodyti daugiau ...
Tuisu talu perenaine oli nii kange rahvatarkuste teadja, et teda kutsuti Ravitseja-Leenuks ja abiotsijaid vooris tema juurde lähedalt ja kaugelt, mõisahärragi nende seas. Ja kust seda arstiabi Suuremõisa kandis Hiiumaal kahesaja aasta eest nii väga ... võtta oligi. Paljud Ravitseja-Leenu ravivõtetest annavad tänapäevalgi soovitud tulemuse.Rodyti daugiau ...
Romaan ühe hariliku eesti pere argipäevast. Reinu elu oli hiljuti täitsa korras: tubli naine, seksikas armuke, kolm armsat tüdrukutirtsu, mõnus korter koos kõige vajalikuga. Nüüd on tal korter põlenud, naabrinaisest armuke surnud, asjadest on järel ... vaid riismed. Paar nädalat hiljem saab surma ka talle väga lähedane vend. Kogu selle murekoorma keskel mõistab peategelane, kui olulised on suguvõsa ja perekond. Elu on nii seatud, et inimesed on abielus olles teineteisele raskustes toeks, isegi kui alati kõiges ühel meelel ei oldagi.Rodyti daugiau ...
See on déja-vu nähtusele rajatud teise elu lugu. Romaani peategelane, üle keskea mees, sõidab nimeeksituse tõttu võõra klassi kokkutulekule ja satub ühtlasi vale aega - ja kõik ta edasised pingutused ennast ning oma aega tagasi saada lõpevad ... tulemusteta; veelgi enam - iga uus samm viib teda üha sügavamale minevikku, autoritaarse aja eluollu, sõjaväemaailma, hirmuaastatesse. Romaani esimene osa päädib Eesti ohvitseri õnnetu saatusega, küüditamisega Kesk-Siberisse juunis 1941. Romaani teine osa algab ühe mägimatkaga aastakümneid hiljem sinnasamasse mägismaale, millest kujuneb tagasitee algus. Ühtaegu on see ka peategelase ja Eesti ohvitseri tütre tutvumise, armastuse ning abielu lugu kuni hetkeni, mil sündmustik sulgub seal, kust see algas.Rodyti daugiau ...
