Tulevikku on raske, kohati võimatugi ennustada. Eriti ajal nagu nüüd, mil maailm on sattunud paljude kriiside keeristormi. Lisaks sõdadele ja ebastabiilsusele tuleb tegeleda ka kliimaprobleemidega, tehisaru üha tugevneva positsiooniga inimeste elus,... sündide arvu vähenemise ja rahvastiku vananemisega paljudes arenenud riikides, k.a Eestis. Mis kõige selle taustal saab meie Eestist ja maailmast 25 aasta pärast? Arutame seda Eesti juhtivate mõtlejatega. Raamat peaks pakkuma mõtlemisainet kõigile, sest meid kõiki ju huvitab, mis saab edasi. Kuidas me ja mina hakkama saame? Kuidas maandada hirme, mis viimastel aastatel meie mõtetesse on imbunud? Konkreetseid vastuseid ongi raske anda, küll aga pakub raamat rea visioone selle kohta, mis võib ees oodata.Koostaja Neeme RaudRodyti daugiau ...
Mõistuse parasiidid on haarav ja ühtlasi masendav ülevaade Läänes, eeskätt Ameerika kultuuris toimuvatest protsessidest, mis otsekui viirustena levides järk-järgult hävitavad tervet mõistust ja tervemõistuslikku ühis-konnakorraldust. Autor Gad ... Saad kirjeldab värvikalt, mis toimub nn progressiivsetes turvatsoonides, miks me neile suundumustele rohkem tähelepanu peame pöörama ja mida tegema, et ohtlike mõttemallide levikut tõ-kestada. Neid mõttemalle (või mõttekrampe, dogmasid, loosungeid jne) nimetabki Saad, kes on muu kõrval ka psühholoog, mõistuse parasiitideks. Ta jälgib nende sündi, arengut ja toimet mitmesugustes erinevates vald-kondades. Analüüsitavatele vaimsetele patogeenidele on omane irdumine nii loogikast, tegelikkusest kui tea-dusest, ent nad on sellegipoolest väga elujõulised ja selle põhjusi tuleb otsida nii valitsevatest oludest kui inimpsüühika sügavikest.Mõistuse parasiite võib pidada mõjuvaks järjeks Jordan Petersoni kuulsale 12 elu mängureeglile. Ilmumise järel (2020) sai Saadi raamatust otsekohe palju kõneainet pakkunud bestseller.* Eesti lugejale võiks Gad Saadi raamat Mõistuse parasiidid olla hoiatuseks. Põhja-Ameerika ülikoolilinnakutes on aastakümneid küpsenud tõe ja terve mõistuse vastane mõttelaad, mis annab praeguseks tooni ka poliitikas ja avalikus ruumis. See raamat on ülevaade sellise mõttelaadi alustest, arengust ja mõnedest grotesksematest ilmingutest. See on lugu sellest, kuidas vaba ühiskond kultuuriliselt hääbub; maailmapildist, kus tõe asemel vaatavad vastu tunded ja ideoloogia, tühistamine, enesetsensuur ning poliitiline korrektsus ja kus on ära unus-tatud inimese bioloogiline olemus. Eestil on veel lootust selle kõige mõistusevastasematest ilmingutest pääse-da. Kuid on vaja julgust ja tahet. See raamat on kõigile, kellele on tähtsad tõde ja sõnavabadus. Nende eest peab seisma, sest nad ei ole iseenesestmõistetavad. Martin Mölder, politoloogAutorist:Gad Saad on sündinud 1964. aastal Liibanonis juudi perekonnas. Perekond pages hävitava juudiviha eest 1975. aastal Kanadasse Quebeci. Saad omandas bakalaureusekraadi matemaatikas ja infotehnoloogias, mitu magist-rikraadi ja lõpuks doktorikraadi psühholoogiavallas. Tema erialaks on nn evolutsioonipsühholoogia, konkreet-semalt otsuste langetamise mehhanismid (nii psühholoogilised kui bioloogilised) ostmisel ja tarbimisel. Kogu see temaatika on vahetult seotud küsimusega, kes inimene õieti on ja kuidas ta töötab, mis, nagu Saad näitab, erineb paraku tugevalt sellest, mida väidab inimese kohta moodne progressivistlik ideoloogia. Alates 1994. aastast töötab Gad Saad Concordia Ülikoolis Montrealis turundusteaduse professorina; ta on külalisprofessori-na tegutsenud ka mitmes teises, kaasa arvatud California Ülikooli Irvineis. Ka on Gad Saad viljakas publitsist ja ajakirjanik. Eriti kuulsaks on saanud tema YouTubei saatesari The Saad Truth. 2021. aasta veebruaris vaadati tema saateid enam kui 22 miljonil korral. Saad lähtub oma väljaütlemistes veendumusest, et inimest ja ühis-konda saab aidata üksnes tõde, mitte vale, olgu see nii meeldiv kui tahes. Seetõttu on tal pooldajate ja austa-jate kõrval ka hulgaliselt vaenlasi.Rodyti daugiau ...
„Ärklejas“ demonstreerib Titania McGrath, kuidas igaüks võib sotsiaalse õigluse poole püüeldes oma osa män-gida. Titania, uue aastatuhande veebiaktivismi eesliini paleus, on ainulaadsel positsioonil, et talutada lugejad läbi XXI sajandi „ärkluse“... terminite ja mõistete kimbatusse viiva segadiku. Uued ideed tekitavad laias avalikku-ses pahatihti segadust, eriti neis, kes ei loe Guardiani.Ärkleja on tegelikult palju kergem olla, kui arvatakse. Nagu osutab Titania, võib igaüks olla aktivist. Lihtsalt vi-kerkaarelipu lisamisega Facebooki profiilile või eaka hurjutamisega, kes ei saa aru, mida tähendab mittebi-naarne, võib maailma paremaks muuta. Tõepoolest, sotsiaalmeedia on teinud võimalikuks näidata oma voorus-likkust, ilma et tarvitseks üldse midagi teha.Titania käsiraamat, õigeaegne ja asendamatult vajalik, aitab teil samm-sammult saada ärklejaks, kes te aina edumeelsemaks muutuvas maailmas tingimata peate olema. Titania selgitab vähimagi kõrkuseta, miks te kõi-ges eksite ja kuidas saada temasugusemaks.* „Ilus klassikaline satiir“ – Ricky Gervais„Lustakas ... peene paroodia kõige kunstilisem vorm“ – Joe Rogan„Terav satiir uue puritaanluse pihta“ – Catholic Herald„Nagu Bridget Jones oli üheksakümnendate aastate ärevusest puretud feministi kehastus, tegelaskuju, kelle päevikusissekanded võtsid kokku kõik meie lootused, hirmud ja luhtumised, nii on Titania McGrath tema mil-lenniumlasest mantlipärija, igas tükis niisama eksinud ja segaduses, igas tükis niisama teraselt jälgitud – ja nii-sama katastroofiliselt naljakas.“ – Sarah Vine, Daily Mail„Titania McGrath pilkab halastamatult liberaalide veebisolvujate kampa, püsihaavunuid, isehakanud mõtte- ja sõnavalvureid, kes on viinud kontrolli absurdini.“ – The Herald„Läbinisti vaimukas ... on paljastanud ärkluskultuuri pahaloomulise naeruväärsuse.“ – New Criterion„Läbi ja lõhki naljakas“ – Piers Morgan„Titania McGrath on geenius.“ – Spectator„Mina, heteroseksuaalne valge mees, poleks vist tegelikult tohtinud TitaniaMcGrathi raamatut lugeda. Aga lugesin ikkagi ja soovitan seda. Vaimukaim kirjutis, mida ma iial lugenud olen. Hiilgav!“ – Daniel Sloss„Säravalt vaimukas vastuhakk põlvkonnale, kes sonib soovoolavusest, seksismist, stereotüübistamisest, paksu-se häbistamisest, platvormi puudumisest ...“ – Virginia Blackburn, Daily Express„Mina kui satiirilemb hindan kõrgelt igaüht, kes vaimukalt ja arukalt peegeldab võltsvagatsevaid kitsarinnalisi liberaale, kes tüütavad ja lämmatavad teisi – isegi mind.“ – Shappi Khorsandi, Independent„Eranditult vaimukaim Twitteris jagatav paroodia. Titania säutsuvoog on vaimustav.“ – Charles Moore, Evening Standard„„Ärkleja“ on kõige vaimukam, kõige meisterlikum satiir lämmatava konformismi ja kitsarinnaliste liberaalide tsensuuri pihta, mida ma iial olen lugenud.“ – Entertainment Press„Ta on kõige lõikavam siis, kui tsiteerib päriselu liberaalist idiooti, tema sõnu ainult õige natuke väänates.“ – Rod Little, SpectatorRodyti daugiau ...
Nüüdisaegses infoküllases maailmas on tõe ja vale eristamine muutunud keerulisemaks kui kunagi varem. Valeinfo levib aina laialdasemalt sotsiaalmeedias, uudistes ja isegi teaduslikes uuringutes, mõjutades meie arusaamu ja otsuseid ning viies ... potentsiaalselt tõsiste tagajärgedeni. Kriitiline mõtlemine on hädavajalik, et mitte langeda väidete, uudiste ja andmete lõksu, millest paljud võivad olla eksitavad või manipuleerivad. Kuidas eristada fakte väidetest, andmeid tõenditest ja tõendeid tõestusest? Alex Edmans, London Business Schooli professor ja tunnustatud majandusteadlane, on probleemi luubi alla võtnud.Raamatus tuuakse esile meie mõtlemist mõjutavad kognitiivsed eelarvamused, nagu näiteks mustvalge nägemine või kinnitushoiak kalduvus uskuda meie varasemate uskumustega ühtivat infot ning seada kahtluse alla kõik vastupidine. Edmans selgitab, kuidas need eelarvamused kujundavad meie igapäevaseid otsuseid ja teevad meid vastuvõtlikuks eksitavatele andmetele. Tõsieluliste näidete abil toob ta esile, kuidas valeinfo mõjutab nii üksikisikuid kui ka ühiskonda tervikuna.Edmans õpetab, kuidas infot kriitiliselt hinnata, kuidas ära tunda eksitavaid väiteid ning kuidas andmete ja uuringute konteksti paremini mõista. Ta jagab tööriistu, mis aitavad meil infot teadlikumalt tarbida, vältida manipulatsiooni ning teha targemaid otsuseid. Kriitiline mõtlemine on 21. sajandi oskus, mis ei tähenda mitte ainult kahtlemist, vaid ka valmisolekut oma seisukohti muuta. Üksikisikul on aina suurem roll ja vastutus valeinfo vastu võitlemisel Võib sisaldada valet annab sulle vahendid, et selleks vajalikke hoiakuid kujundada ja iseseisvalt tõeni jõudaRodyti daugiau ...
(Išleidimo metai: 2023, , 0.59 Mb, Leidėjas: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661543)
Eesti naised said valimisõiguse rohkem kui sada aastat tagasi enne rootslannasid ja ameeriklannasid. Täna, 21. sajandil on Eesti naise olukord võrreldes oma lääne sõsaratega vabaduste mõttes siiski kehvem. Kõige ilmekamalt avaldub see piiratud ... majanduslikus iseseisvuses. Hoolimata naiste kõrgemast haridustasemest on naisi näiteks ettevõtete juhtkondades jätkuvalt vähe. Mõndagi märkimisväärset on sajandi vältel küll muutunud ja näiteks poliitikas osaleb naisi tunduvalt rohkem, kuid praegugi võib täheldada koolis tüdrukutele poistega võrreldes kõrgemaid nõudmisi, tööturul soolist palgalõhet, samamoodi ei näita kadumise märke ei lähisuhtevägivald ega Rakvere raipena vohavad soostereotüübid. Naise koht on kirjutatud naistele ja meestele, et me kõik saaksime naiste õiguste nimel õigel hetkel sekkudes olukorda muuta.Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks. Tõeline tour de force!Rainer Kattel, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimeesNaise koht aitab mõista naiste süstemaatilise alaväärtustamise ajaloolisi, poliitilisi, folkloorseid, anekdootlikke, eraelulisi ja ühiskondlikke põhjuseid. Selle raamatu olulisim osa on Eesti kontekst ja eriti Marianne Mikko kogemused ajakirjaniku, poliitiku ja aktivistina.Mare Tralla, kunstnikFeminist Marianne Mikko sündis 1961. aastal. Tartu Ülikooli diplomiga raadioajakirjanik töötas kaheksa aastat Eesti Raadios. Seejärel Eesti Ekspressis, Päevalehes, Eesti Televisioonis. Ta rajas Eesti Televisiooni korrespondendipunkti Brüsselis, kus ta töötas ajavahemikus 19942000. Marianne Mikko pani aluse välis- ja julgeolekupoliitika kuukirjale Diplomaatia, olles selle esimene peatoimetaja 20032004.Poliitik Marianne Mikko nimi on seotud kaitse- ja julgeolekupoliitikaga. Ta kuulus kahe Riigikogu koosseisu (XII, XIII) riigikaitsekomisjoni koosseisu. Ta on oma poliitikukarjääri algusest saadik pidanud tähtsaks seista naiste õiguste eest. Seda nii Euroopa Parlamendi (20042009) kui ka Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee (20152019) liikmena. 2006. aastast kuulub ta Euroopa Sotsiaaldemokraatliku Partei Naisorganisatsiooni PES Women juhatusse.Marianne Mikko on kirjutanud ridamisi artikleid naiste õigustest. Ta oli üks esimesi, kes tõstatas Eesti ühiskonnas soolise palgalõhe teema. Ta kirjutiste keskmes on olnud nii lähisuhtevägivald, soostereotüübid kui ka naiste vähene esindatus poliitikas. Ta on naiste õigustele juhtinud tähelepanu mitte ainult Eestis, vaid ka oma missioonidel Euroopas, aga ka Aasias ja Aafrikas. Mitmel korral on ta osalenud ÜRO Naiste Komisjoni korraldatud naiste nädalal New Yorgis.Marianne Mikko on paljude raamatute autor, sh Viimase impeeriumi lõpp (1991) Moldova lääne ja ida vahel (2009), Koridorides libedal jääl (2020) ja Kroon kuningriigis (2020).Rodyti daugiau ...
2019. aastal valla pääsenud koroonaviirus levis kiiresti üle maailma, külvates oma teel paanikat, segadust ja surma ning sundides riike astuma erakorralisi samme. Kuidas suutis üks pisike viirus terve maailma põlvili suruda? Raamat heidab valgust ... sellele, mismoodi maailm niisugusesse olukorda jõudis, millised looduslikud, poliitilised ja ühiskondlikud tegurid sellele kaasa aitasid, mida on minevikus valesti tehtud ja mida meil sellest õppida on. Mineviku vaatlemise ja oleviku kriitilise hindamise kõrval tutvustab autor ka võimalikke tulevikusuundumusi.AUTORI TUTVUSTUS:Fareed Zakaria on India päritolu USA ajakirjanik, CNNi poliitikasaate Fareed Zakaria GPS juht ja tunnustatud välispoliitika-analüütik. Ajakiri Foreign Policy nimetas ta 2019. aastal viimase kümnendi kümne kõige mõjukama globaalse mõtleja hulka. Poliitilistelt vaadetelt määratleb ta ise end tsentristina, ent teda on kirjeldatud ka liberaali, konservatiivi, mõõduka ja radikaalse tsentristina. Zakaria on kirjutanud mitu menukaks saanud raamatut, nende seas The Future of Freedom ja The Post-American World, milles ta käsitleb demokraatia olemust ja probleeme.Selle raamatu valguses ei tundugi Matrixi filmi idee nii kohutavalt eksootiline. Peaaegu kogu maailma on täitnud üks liik. Teda jätkub kõigisse planeedi nurkadesse. Elus ja liikuv toitaineallikas. Mõne olendi jaoks valmis tehas, mida saab panna end paljundama. Kui ainult oskad õigest lukuaugust sisse pugeda. Esimene, kes sellega hakkama saab, võib vallutada maailma. Aga ta vajab selleks linnakeskkonda. Suurt, edukat, tormilist paika, tulvil inimesi ja energiat; nii sidusat populatsiooni kui võimalik.Viirus elab sünergiast, aga ka lõhub seda. Hirm tema ees on suurem lõhestaja kui viirus ise kunagi suudaks. Teda on lihtne vihata ja mugav rünnata, aga tõenäoliselt võimatu peatada. Üle jääb vaid üks: olla tark ja õppida neilt, kes näevad kaugemale. Sest tulevik on ikkagi meie endi teha. Tarmo Soomere, Eesti Teaduste Akadeemia presidentRodyti daugiau ...
Nutikas, selge Me vajame rohkem sama tarku mõtlejaid kui ( Fukuyama) Anand Giridharadas, The New York Times Book ReviewIntelligentne ja provokatiivne SF Chronicle( Identity) on iseenesest nending ohtlikest aegadest, milles elame praegu. ... Arjun Neil Alim, The Standard (London)Raamatus Identiteet kõneleb Francis Fukuyama identiteedipoliitikast, mis iseloomustab 21. sajandi algust. Maailma vana poliitiline jaotus, mis põhines inimeste majanduslikul heaolul, on järjest enam asendumas küsimusega: kes ma olen?On oluline teada, et identiteedipoliitika alused pärinevad juba antiikfilosoofiast, lisanduvad uusaja mõtlejad. Seega on 21. sajandi poliitilisel loogikal kindlad juured, mida mõistmata ei suuda me mõista ka seda, mis tänapäeva maailmas toimub. Identiteet annabki võtme 21. sajandi poliitika mõistmiseks ja vastab küsimustele, mida oleme endalt ehk juba küsinud, kuid millele pole veel vastust leidnud.Kes me oleme, kuhu kuulume ja mis meist saab, on inimeseks olemise põhiküsimused. Francis Fukuyama esseistika ja sotsiaalteaduste puutekohast sündinud raamat on kui tänapäeva lühhike öppetus identiteedist kui üldse kõige poliitilisemast probleemist. Identiteet asetab moodsad pained nagu liberalismi kriis, rahvuspopulism ja radikaalne islamism laiemale Euroopa mõtte- ja kultuuriloo taustale. Inimväärikus vajab tunnustust ning inimhinge mõistmine paremat teooriat, on ladusa ja ülevaatliku teose põhiiva. Lugeja saab suure pildi ette ning küllaga mõtteainet. Maria Mälksoo, poliitikateadlaneAutoristFrancis Fukuyama on Ameerika Ühendriikide politoloog, Stanfordi ülikooli Freeman Spogli rahvusvaheliste uuringute instituudi vanemteadur ning Mosbacheri demokraatliku ja õigusriigi keskuse direktor. Maailmakuulsuse saavutas ta 1989. aastal ajakirjas The National Interest ilmunud artikliga Ajaloo lõpp ja eriti 1992. aastal raamatuga Ajaloo lõpp ja viimne inimene (eesti keeles 2002), mis räägib liberaalse demokraatia ainuvõimalikkusest.Maailmavaatelt on Fukuyama neokonservatiiv. Oma teostes on ta käsitlenud riikide ülesehitust, omavahelisi suhteid ja identiteeti. 2001. aastal käis Fukuyama ka Eestis ja osales toonase Hansapanga kevadkonverentsil.Rodyti daugiau ...
Üksikinimeste, rühmade ja riikide majanduslikud jms tulemused on väga erinevad. Neid erinevusi on püütud seletada geenidega, diskrimineerimisega, sotsiaalse ülekohtuga jne, aga Thomas Sowell näitab hulga empiiriliste tõendite varal, et ühtki neist ... ei saa seletada ainult ühe teguriga. Lisaks kirjutab Sowell sellest, millised on praegu valitseva sotsiaalse nägemuse ja sellel põhineva poliitika tagajärjed inimeste elule.Maailmas on ikka inimesi, kes tahavad aidata ka neid inimrühmi, kes veel ise pole märganud, et nad on allasurutud ja abi vajavad. Paljud võrdsustajad on taotlenud eesmärki Prokrustese kombel ja samal viisil ka lõpetanud. Vaid häda on see inimestele toonud. Diskrimineerimine ja erinevused on soovitav lugemine ebavõrdsuse ja tõrjumise põhjustest, hinnast ning toimest. Võitluses parema maailma eest tuleb autori sõnul: keskenduda valdkondadele, kus sellest võitlusest on elavatele vähemalt mingitki kasu. Vootele Hansen, Inimõiguste Instituudi juhatuse esimeesAUTORI TUTVUSTUS:Stanfordi Ülikooli Hooveri Instituudi mustanahaline vanemteadur Thomas Sowell on Ameerika majandusteadlane ja sotsiaalteoreetik. Tuntuks sai ta oma kriitikaga USAs levinud diskrimineerimist heastada püüdva poliitika aadressil. Sowell on libertaarsest-konservatiivsest vaatenurgast lähtudes käsitlenud hulka teemasid alates sotsiaalpoliitikast ja rassiküsimustest üle rahvusrühmade ja hariduse kuni marksistliku majandusteaduseni. Ta on kirjutanud üle 30 raamatu, mille eest on ta saanud hulgaliselt auhindu ja tunnustust.Rodyti daugiau ...
(Išleidimo metai: 2021, , 7.60 Mb, Leidėjas: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589069)
Avaliku poliitika disaini kõrgkooliõpik keskendub poliitikakujundamise praktilisele vaatele, see tähendab poliitika algatamisele, väljaarendamisele ja rakendamisele. Tegu on teise raamatuga Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalisest ... avaliku poliitika kõrgkooliõpikust, mis on teadaolevalt esimene eestikeelne avaliku poliitika õpik.Tänu avaliku poliitika kujundamise teadmistele ja oskustele saab targemalt eesmärke seada ja valitseda. Poliitikakujundamine on avalike kokkulepete kujundamise ja rakendamise protsess, mis võimaldab valitsemist nii uuendada kui ka taastoota. See väljendab poliitilise tegevuse ja avaliku võimu teostamise produktiivset, uue kvaliteedi loomiseks võimelist mõõdet.Õpik koosneb kaheksast peatükist, mis käsitlevad avaliku poliitika disaini, esiletõusu ja püsimist, osalisi, võrgustikke ja areene, ressursse ja vahendeid, rakendamist, koordineerimist, legitimeerimist, põhjendamist ja kommunikeerimist. Neid seob kokku disaini kui tulemusele suunatud paindliku, praktilise ja interaktiivse tegevuse vaade. Disaini käsitletakse laialt, nii sisu kui ka protsessi hõlmavana ning klassikalisi ja uusi jooni ühendavana.Avaliku poliitika tahke ja nende mõtestamise põhiraamistikke käsitletakse tasemel, mis võimaldab kujundada arusaama tegevusvõimaluste mitmekesisusest ning aluspõhja disaini võtmes tegutseda ja soovi korral ennast edasi täiendada. Õpik ei asenda käsiraamatuid, ent püüab minna piisavalt süvitsi, et toetada teadlikku praktilist tegutsemist poliitikakujundajana.Poliitikakujundamise teadmisi ja oskusi vajavad oma töös nii juhtidest, generalistidest kui ka spetsialistidest ametnikud ja poliitikud. Neid kasutavad oma valdkonna edendamiseks, huvikaitseks ja partnerluseks ka äri- ja vabaühingud, kogukonnad ja kodanikud. Seda mõnevõrra eri tahkudes ja ulatuses, mis tuleb tervikpilti tunnetades oma tegevusvaldkonna ja rolli(de) jaoks ise kujundada.Õpiku koostajad ja toimetajad on Leif Kalev ja Georg Sootla, autoriteks Leif Kalev, Georg Sootla, Gerly Elbrecht, Ott Lumi, Mari-Liis Jakobson, Kersten Kattai ja Priit Suve. Lisaks õppejõu-, teadus- ja arendustöö omale on autoritel riigiametniku, poliitiku, valitsemisreformide nõustaja, meedia- ja/või kodanikuühiskonna eestvedaja kogemus, mis aitab rahvusvahelisest teadustasemest lähtuvat käsitlust kohandada Eesti konteksti.Rodyti daugiau ...
Koostanud Ja Toimetanud Georg Sootla, Leif Kalev J Kattai
(Išleidimo metai: 2021, , 2.47 Mb, Leidėjas: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985589038)
Avalik poliitika I: Avaliku poliitika kujundamise protsessKoostajad ja toimetajad: Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten KattaiAutorid: Georg Sootla, Leif Kalev, Kersten Kattai, Karin Miller, Indrek Saar, Peeter Selg, Ave Viks Kõva köide, 399 lkISSN ... 2228-1029ISBN 978-9985-58-899-4 (kogu teos)ISBN 978-9985-58-900-7 Avaliku poliitika kujundamise protsess on esimene raamat Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste suuna teadlaste ja õppejõudude kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpikust, kus analüüsitakse poliitikakujundamise protsessi eri nurkade alt: kui poliitikaprotsessi, kui poliitikadisaini ja kui poliitikaanalüüsi. Autorid on või on olnud kas riigiametnikud või/ja valitsemisreformide konsultandid. Õpiku esimeses raamatus esitatakse sissejuhatav ülevaade poliitikaprotsessist klassikalises vaates, samuti poliitikakujundamise kui valitsemisprotsessi põhimõistetest. Raamat annab ülevaate avaliku poliitika vaatenurga eripärast riigivalitsemisele, samuti poliitikakujundamise institutsioonide mustrist ja protsessist Eestis ja Euroopa Liidus. Avaliku poliitika protsessi mõtestatakse siin ideaaltüüpilise analüüsiraamistiku kaudu, mis on tavapärane sissejuhatavates õpikutes. Neid alusteadmisi selgitatakse paljudele praktilistele juhtumitele toetudes, samuti näidatakse, kuidas poliitikaid praktiliselt analüüsida ja hinnata ning kuidas neid alusteadmisi siduda tänapäevaste arusaamadega poliitikaprotsessist ja uute praktikatega arengute ebamäärasuse kontekstis. Raamat on mõeldud bakalaureusetasemel õppivatele üliõpilastele ning ametisse astunud riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikele.Rodyti daugiau ...
Iga abistaja saab olla keerukasse olukorda sattunud inimese lootuse hoidja. Ka sel hetkel, kui inimene on kaotanud lootuse parema tuleviku suhtes. Nii kõlab raamatu põhisõnum. Lootuse hoidjale esimeses osas on ülevaade neist protsessidest, mida ... raskustesse sattunud inimene kogeb. Lugeda saab haavatavusest, personaalsest taastumisest, kogukonnaga seotusest, toimevõimekusest ning eneseregulatsiooni muutusest. Teises osas tuleb juttu nüüdisaja sotsiaalala abistaja või kogukonna arendaja jaoks olulistest põhimõtetest, nagu lootus, kohalolu, tugevuste keskmes hoidmine, avatud dialoog, empaatia, ja lisaks on sissevaade suhtlusoskustesse. Raamatu kolmanda osa moodustavad nõustamise protsessi üheksa alaetappi, ülevaated coachingust, kogukondlikkusest ja kestlikkusest.Dagmar Narusson on sotsioloogia doktor ning sotsiaaltöö ja sotsiaalpoliitika magister, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud, suhtlemistreener, vaimse tervise valdkonnas taastumise mõtteviisi edendaja ja koolitaja. Ta ühendab oma töös kogukonna arenduse, suhtlusoskuste, kogemusnõustamise, avatud dialoogi, coachingu, inimeste ja looduse elurikkuse põhimõtteid ja väärtuseid.Rodyti daugiau ...
Õpiku on koostanud TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituudi õppejõud ja teadurid. Õpiku eesmärk on pakkuda vastuseid neljale põhiprobleemide kogumile: Kuidas rahvusvahelisi suhteid analüüsida? Kuidas käitutakse rahvusvahelisel areenil? ... Kuidas lahendada rahvusvahelisi probleeme ja hoida ära riikidevaheliste suhete teravnemist? Kuidas arendada rahvusvahelisi suhteid tulemuslikult ja hüvesid loovalt?Nendesse valdkondadesse kuuluvaid rahvusvaheliste suhete sõlmküsimusi analüüsitakse erinevate teoreetiliste tõlgenduste kaudu, keskendudes realistliku, liberaalse, neomarksistliku ja konstruktivistliku koolkonna poolt välja pakutud seletustele. Enamikes peatükkides vaadeldakse juhtumianalüüsi abil lisaks mõnda konkreetset rahvusvaheliste suhete probleemi. Mitmes peatükis analüüsitakse süvendatult Eesti jaoks olulisi teemasid.Õpik sobib enesetäiendamiseks nii tudengitele kui ka ülikooliharidusega iseõppijaile.Õpiku koostamist ja väljaandmist toetasid Haridus- ja Teadusministeerium ja Sihtasutus Archimedes programmi Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 20132017 raames, Eesti Välispoliitika Instituut, Tartu Ülikool ja TÜ Johan Skytte poliitikauuringute instituut.Rodyti daugiau ...
Sirje Virkus, Aira Lepik, Elviire Uverskaja, Tiiu Laurits
Serija: GIGANTUM HUMERIS
(Išleidimo metai: 2017, , 2.26 Mb, Leidėjas: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985588376)
Tehnilise vea tõttu on autorite nimed andmete all hetkel valesti. Palume vabandust ja tegeleme vea parandamisega. Õige autorite loetelu: Sirje Virkus, Aira Lepik, Elviine Uverskaja, Tiiu Reimo, Silvi Metsar, Raivo Ruusalepp, Aile Möldre ja Merle ... LauritsToimetanud Sirje Virkus, Tiiu Reimo ja Aira LepikEsimene eestikeelne infoteaduse kõrgkooliõpik on valminud eesmärgiga käsitleda infoteaduse olulisemaid teemavaldkondi ja luua kontekst infoteaduste mõistmiseks. Õpik loob üldise arusaama infoteadusest ning selle kasutajad saavad oma teadmisi süvendada viiteallikate ja lisamaterjalide läbitöötamise käigus, esitatud mõisted aitavad kaasa eestikeelse erialase terminoloogia ühtlustumisele.Infoteadused teoorias ja praktikas koosneb kolmest osast. Raamatu esimene osa avab sellised põhimõisted nagu andmed, informatsioon, teadmised, teadmus, vaike- ja väljendatud teadmus, infokäitumine, info hankimine, infootsing ja info kasutamine, infovajadus, infopädevus, infojuhtimine, teadmusjuhtimine, teadmusringlus ning infoühiskond, teadmistepõhine ühiskond, infopoliitika ja infostrateegia.Teise osa viis peatükki selgitavad infoteaduse olemust ja kujunemist, infokäitumise, info hankimise ja infootsingu ning infopädevuse teooriaid, mudeleid ja käsitlusi, teadmusjuhtimise käsitlusi, infotegevuse tulemuslikkuse hindamise mudeleid ja tutvustavad mõningaid tänapäeval aktuaalseid uurimissuundi.Kolmas osa selgitab, kuidas organiseeritakse inforessursse, korraldatakse infoteenindust, analüüsitakse ja hinnatakse infotegevust ning rakendatakse info- ja teadmusjuhtimist. Õpiku viimane peatükk on pühendatud infoteaduse koolitusele ning erialaste rahvusvaheliste ühenduste tegevuse tutvustamisele.Infoteadused teoorias ja praktikas on mõeldud nii infoteaduse ning info- ja teadmusjuhtimise eriala üliõpilastele kui ka infospetsialistidele, raamatukogutöötajatele, infotehnoloogidele ja kõigile teistele, kes on huvitatud infoteaduse arengust, teooriast ja praktikast.Rodyti daugiau ...
(Išleidimo metai: 2017, , 3.44 Mb, Leidėjas: Tallinna Ülikooli Kirjastus, ISBN-13: 9789985588338)
Õpik annab ülevaate sotsiaalteaduste põhilistest meetoditest uurimismaterjali kogumisel ja kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel analüüsimisel. Tutvustatakse meetodite praktilisi eeliseid ja piiranguid, samuti teadusliku kirjutamise ja sotsiaalteadlase ... eetikaga seotut. Läbivaks teemaks on üleskutse valida meetodid kooskõlas uurimisprobleemiga, mille uurimine algab teoreetilise probleemi tõlkimisest empiiria keelde. Sellest kasvab omakorda välja uurimisstrateegia. Võimalike meetodite hulk on aga piiramatu, sellele viitab ka raamatu alapeakiri. Tegemist on esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Õpik sisaldab harjutusi ja näiteid Eesti jt. riikide sotsioloogide töödest. Tugeva metodoloogilise ja teadusfilosoofilise alusega käsitlus pakub huvi ka kogenumale sotsiaalteadlasele. Raamatu autor Mikko Lagerspetz on olnud sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s ja Eesti Sotsioloogide Liidu president. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias.Rodyti daugiau ...
Käesolev raamat annab tervikliku ülevaate Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi Eesti ühiskonna muutumist käsitleva pikaajalise uurimisprojekti Mina. Maailm. Meedia peamistest tulemustest. Analüüsi aluseks on viiel korral (2002, 2005, 2008, ... 2011 ja 2014) läbiviidud esindusliku sotsioloogilise küsitluse tulemused. Lisaks empiirilisele materjalile pakub raamat ülevaadet Eesti sotsioloogia arengust ning tutvustab nüüdisaegseid teoreetilisi ühiskonnakäsitlusi.Rodyti daugiau ...
Vaid harva juhtub, et mõni inimene või mõni raamat ajaga mitte ei vanane, vaid nooreneb. Tuntud ajaloolase Lauri Vahtre Suur pettumus on selline erand. Esmatrükist möödunud aastatega pole see mitte iganenud, vaid muutunud ajakohasemaks ja ... värskemaks. Mõistagi toob lisavärskust raamatu lõppu 2016. aasta kevadel kirjutatud uus peatükk.Vahtre kirjutab oma raamatus sellest, kuidas saab ja kuidas ei saa olla inimene; mis tähendus on teistel inimestel ja inimestevahelistel suhetel; kuidas saab ja kuidas ei saa ühitada mõisteid mina, meie ja nemad; mis teeb rahvast rahva ja üksikisikust selle rahva liikme; kus on humanismi ning inimõiguste piirid; kus peituvad Lääne tsivilisatsiooni suurimad nõrkused ja ohud. See teos annab võtme väärtuste üle järelemõtlemiseks, mida täna, 21. sajandi suhteliselt pidetus maailmas, väga vajame.Raamat on kirjutatud vestelises, kaasa mõtlema kutsuvas stiilis, millesse seguneb nii kibedat irooniat kui sõbralikku huumorit. Teksti ilmestavad paljud huvitavad elust ja ajaloost toodud näited.Rodyti daugiau ...
(Išleidimo metai: 2015, , 8.51 Mb, Leidėjas: MTÜ INIMÕIGUSTE INSTITUUT, ISBN-13: 9789949967414)
Õppematerjal on mõeldud kasutamiseks gümnaasiumiastme ainetundides,eeskä t ühiskonnaõpetuses ja ajaloos, ent ka teistes õppeainetes inimõigustekäsitlemisel. Samu i on materjal kasutatav kutsehariduses jatäiskasvanukoolituses ning sotsiaalainete ... õpetajate välja- ja täiendõppes.Õppematerjal eeldab, et õppijad on inimõiguste tekke- ning arengulooga jubaüldjoontes kursis ja annab neile teadmistele lisaks lühikese ülevaateinimõiguste olemusest ning inimõiguste piiritlemisest põhiõigustes.Nimetatud on ka olulisemad rahvusvahelised inimõigustekonventsioonid.Lähemalt on käsitletud õigust väärikusele ja heale nimele ning õigust elule,sest need õigused on aluseks ja sisuks teistele inimõigustele.Lisalugemiseks on toodud katkendeid kirjandusest, mida võib õpetaja valikultunnis kasutada näidete või aruteluteemadena. Kirjandusteosed on valitudkooskõlas õppekavas oleva soovitatava kirjanduse nimekirjaga ning peaksseetõ tu olema suures osas õpilastele tu tavad. Piltliku materjalina saabtundide näitlikustamiseks ja aruteludeks kasutada koomikseid. Lisalugemiselehekülgedel on ka näidisküsimused. Neid lehekülgi võib õpilastelepaljundada.Lisatud on Inimese ja kodanikuõiguste deklaratsioon, mis võe i vastu 1789.aastal ja on olnud eeskujuks põhiseaduste põhiõiguste peatükkidele, Ees iVabariigi põhiseaduse II peatükk ja ülevaade näitusest, mis käsitlebinimõigusi Nõukogude Ees isViimaks on mõned soovitused õpetajale tunni läbi viimiseks inimõigusteteemal.Rodyti daugiau ...
