Andres Lillemäe raamat Öökull hõikab on südamlik ja humoorikas mälestustekogu Eesti jahikultuurist läbi isikliku kogemuse prisma. Autor viib lugeja kaasa lapsepõlve metsaradadele, nepi- ja sokujahile, nõukogudeaegsetesse küttide seiklustesse ja ... kaasaegsetesse jahilugudesse. Raamat on kirjutatud vahetus, elavas keeles ja täis värvikaid tegelasi ning meeldejäävaid juhtumisi. Lugudes põimuvad põlvkondade vaheline side, maaelu, loodushoid ja ehedad inimsuhted. Öökull hõikab ei ole ainult jahindusest – see on ka Eesti lugu, läbi ühe mehe silmade. Teos pakub äratundmisrõõmu kogenud jahimeestele ja huvi neile, kes tahavad mõista selle maailma võlu. Raamatut rikastavad Valdek Alberi illustratsioonid ja isiklikud fotod. Sobib kinkeraamatuks, meenutuseks või lugemiseks niisama lõkke ääres. Ilmunud Menu Meedia kirjastuselt 2025. aastal.Rodyti daugiau ...
Kuigi maakera targimateks olenditeks peetakse imetajaid ja linde, on kõrgem teadvus võrsunud ka ühel elupuu kaugemal oksaharul – peajalgseil, kelle hulka kuuluvad kalmaarid, seepiad ja ennekõike kaheksajalad. Van-gistuses kaheksajalg suudab ära ... tunda kindlaid inimesi, käia toiduotsingul, kustutada veejoaga elektripirni, sul-geda vajadusel äravoolutoru ja plehku pista. Kuidas on võimalik, et selliste annetega olend arenes meist nii kauget evolutsiooniharu pidi? Mida see tähendab, et mõistus sündis mitte üks, vaid vähemalt kaks korda?Väljapaistev teadusfilosoof ja osav sukelduja Peter Godfrey-Smith jutustab uue üllatava loo teadvuse tekkest. Autor rõhutab, et see toimub põhiliselt ookeanis, kus elu esmalt sündis. Tuginedes uusimatele teadusuuringu-tele ja oma sukeldumisseiklustele, uurib Godfrey-Smith peajalgsete saladusi. Kuidas kaheksajalg – üksildane, vähese seltsieluga olend – nii targaks sai? Mis tunne on omada kaheksat kombitsat, mis on nii neuroneid täis, et need praktiliselt mõtlevad ise? Mis juhtub, kui kaheksajalad hülgavad eraku eluviisi ja kokku kogunevad?Uurides elu päritolu ja võrreldes inimesi meie tähelepanuväärseimate sugulastega, heidab Godfrey-Smith ka-heksajala mõistusele – ja meile endale – üliolulist uut valgust.* „Autor arutleb võluvalt ja rohkete näidetega selle üle, kuidas taoline teadvus ja mõistuslik käitumine võisid tek-kida ja areneda. Kooselus ehk sümbioosis omataoliste ja teiste organismidega arenesid võimed maailma pare-mini ja täpsemalt tajuda, reageerida muutustele ning neid ka mäletada. Kõige selle tulemuseks on erakordselt mitmekesine ja rikas elusloodus.“- Toomas Tiivel, bioloogiadoktorAutorist: Peter Godfrey-Smith on väljapaistev CUNY Graduate Centeri ning Sydney ülikooli ajaloo- ja filosoofiaprofessor. Ta on kirjutanud neli raamatut, nende seas „Theory and Reality: An Introduction to the Philosophy of Science and Darwinian Populations and Natural Selection“, mis võitis 2010. aastal Lakato auhinna silmapaistva töö eest teadusfilosoofia vallas. Tema allveevideoid kaheksajalgadest on kajastatud ajakirjades National Geographic ja New Scientist ning ta on neist rääkinud USA riigiraadios ja paljudes telekanalites.Rodyti daugiau ...
„Ma võiksin anda teile lõhnheinapatsi, mis on sama paks ja läikiv nagu palmik, mis rippus mu vanaema seljal. Aga see pole tegelikult minu anda ega teie võtta. Wiingaashk kuulub iseendale. Sellepärast pakun ma patsi asemel teile palmiku lugusid, mis ... on mõeldud meie suhte ravimiseks maailmaga.“Robin Wall Kimmerer vaatleb botaanikuna loodust teadlase pilgu läbi, ent potavatomi rahva liikmena võtab omaks arusaama, et taimed ja loomad on inimeste vanimad õpetajad. Oma raamatus „Lõhnheina põim“ ühen-dab ta need kaks vaatenurka. Toetudes oma kogemusele põlisrahva järeltulija, ema ja naisena, kirjeldab Kim-merer, kuidas elusolendid – astrid ja kuldvits, maasikad ja kõrvits, salamandrid, vetikad ja lõhnhein – pakuvad meile kingitusi ja õpetust isegi siis, kui oleme unustanud, kuidas nende häält kuulda. Tema lugudest jääb kesk-sena kõlama mõte: ökoloogilise teadlikkuse kasv eeldab inimestelt ülejäänud elusolenditega vastastikuse suhte tunnustamist. Ainult siis, kui võtame kuulda teisi olendeid, suudame mõista maa heldust ja õpime vastu andma oma kingitusi.*„Imetlen selles raamatus kõige enam autori lugude jutustamise kunsti. Elukogenud indiaaninaine põimib iga peatükiga justkui uue lõhnheinapatsi, milles ühinevad tervikuks kolm tarkust – täpne loodusetundmine, sügav traditsiooniline tähendus ja armastav emalik hoolitsus. Soovitan seda raamatut kõigile, kes tahavad mõista põ-lisrahvale omast seoste nägemise tarkust ja kooskõlas elamise viisi.“- Ave Oit, raamatu sisutoimetaja„Robin Wall Kimmerer on kirjutanud erakordse raamatu, mis näitab, kuidas teaduse faktitruud, objektiivset lähenemist saab rikastada põlisrahva iidse tarkusega. Kõige rohkem meeldib mulle viis, kuidas ta jäädvustab ilu – hiiglaslike seedrite ja metsmaasikate, vihmase metsa ja lõhnava heinamaa kujutluspildid püsivad kaua pärast viimase lehekülje lugemist.“- Jane Goodall, loodusteadlaneAutorist:Robin Wall Kimmerer on ema, teadlane, auhindadega pärjatud õppejõud ning potavatomi rahva registreeritud kodanik. Tema esimene raamat „Gathering Moss“ sai John Burroughs’i medali silmapaistva looduskirjandus-teose eest. Tema kirjutised on ilmunud sellistes väljaannetes nagu Orion ja Whole Terrain ning paljudes teadu-sajakirjades. Ta elab Syracuse’is, New Yorgi osariigis, kus ta on SUNY ökobioloogia õppejõud ning Põlisrahvaste Keskuse ja Keskkonna asutaja ja juhataja.Rodyti daugiau ...
Kui James Rebanks oli veel poisike, õpetas vanaisa talle, kuida harida maad vanaviisi. Perekonna talu Inglismaal Lake Districti mäenõlval oli osa muistsest põllumajandusmaastikust: põldude ja niitude, kariloomadega karja-maade ning elust kihavate ... hekkidega lapitekk. Ent kui James talu päris, oli see vaevu äratuntav. Inimesed olid põldudelt kadunud, vanad kivist laudahooned lagunenud, taevas lindudest ja nende tuules kõlavast laulust tühi.„Inglise pastoraal“ on lugu pärandist: sellest, mis kuulub meile kõigile. See räägib, kuidas kogu maailma maa-piirkonnad jõudsid kokkuvarisemise äärele ning kuidas töö, ilma, kogukonna ja looduse igivanad rütmid on ka-dunud. Ent see lugu on ühtlasi tulvil lootust, jutustades, kuidas üks minevikust juhinduv talupidaja asub pääst-ma killukest Inglismaad, mis nüüd kuulub talle. Ta teeb kõik, mis suudab, et taastada kadunud elu ja jätta en-dast pärand tulevastele.See raamat räägib, mida tähendab armastada üht paika ja olla selle üle uhke. Ja kuidas kõigest hoolimata võib siiski veel olla võimalik luua uus pastoraal – mitte utoopia, vaid väärikas ja tasakaalus keskkond.Rodyti daugiau ...
Selle raamatu peategelasteks on loomad, kes püüavad loovuse abil sammu pidada inimtekkeliste kesk-konnamuutustega. Hõlpsasti loetav ja humoorikas raamat põhineb autori kogemustel ning teadustööl loomade käitumise ja tervisenäitajate uurimisel. ... Mark Antonius Puhkani sisutihedad ja sügava loodustunnetusega illustratsioonid viivad lugeja loomadega empaatilisse kontakti. Keskkonnareostus, elupaikade kadu ja killustumine, kliimamuutused, ressursside ületarbimine ja linnastumine on kesk-konnamuutused, mis mõjutavad lisaks metsikutele loomadele ka nende sugulast, inimliiki. Looduse hea käekäik on seetõttu indikaator selle kohta, millist elukeskkonda me loome endale ja oma lastele. Loomade ja looduse parem mõistmine aitab meil üles leida eestlaste enesetunnetuse aluseks oleva iden-titeedi loodusrahvana.Muidugi olen oma rännakutel näinud imeliste loomade põnevat käitumist, olen näinud ka palju kurbi vastuolusid inimtegevuse ja looduse vahel. Seda, mida olen ohates vaadanud, oskab Tuul Sepp teadlasena selgitada ja analüüsida nii, et ka minusugune linnapoiss aru saab.- Tiit Pruuli, rändurTuul Sepa mitmekülgsus teaduses ja kirjanduses on fenomen, millesarnast teist naljalt meelde ei tulegi. Mitmekesisus on ka Sinu käes oleva raamatu sees – see õpetab, teeb nalja ja ajab nutma, on reisikiri ja päevik. Kõige olulisemana aga tutvustab ja inimlikustab teadust ja aitab näha teadlase mõtlemisviisi, pakkudes alatasa kohti, kus lugejana pikemalt mõttesse jääda ja oma mõtlemist suurema süsteemsuse suunas venitada.- Grete Arro, hariduspsühholoogRodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2024, , 2.40 Mb, Leidëjas: MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, ISBN-13: 9789916425640)
Pentti Linkola Ellujäämise küsimus sisaldab kõigi aegade Soome mõjukaimate mõtlejate hulka kuuluva autori ellujäämisühiskonna retsepte. Jutud kliimaneutraalsetest elektriautodest ja süsinikku neelavatest supermasinatest on science ... fiction-fantaasia, kliimakatastroofi peatamiseks tuleb lihtsalt lõpetada puidutööstus ja fossiilide põletamine ning asuda viivitamatult lagendikke ja tehismaastikke metsastama.“Roheline mõtlemine, selle vapustav alandlikkus ja õhtumaisele inimesele siiamaani võimatu loobumise vaim on esile kerkinud alles sellel inimkonna ja looduse hävingu viimasel künnisel. Rohelise mõtlemise lähtekohaks on looduse tootlikkus, rikkus, vastupanuvõime – see, kui palju loodusel jagada on ja kui palju on jagajaid. Kasvu, arengut, progressi ei tohi lõpuks olla ühelgi elualal.” kirjutab Linkola. “Inimene ei nõua midagi, ta palub, põlvili ja müts peos.”Rodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2024, , 2.39 Mb, Leidëjas: MTÜ Rahvusliku Ehituse Selts, ISBN-13: 9789916425633)
Kõigi aegade mõjukamate soome mõtlejate hulka kuuluva Pentti Linkola esseevalimik teeb läbilõike rohkem kui pool sajandit radikaalset keskkonnamõtet külvanud autori pärandist.Kuna reaalsed tõendid tehnoloogilise tsivilisatsiooni võimest rohepööret ... teha puuduvad, on inimkonna ja planeedi ainus võimalus ellujäämiseks põllu- ja loodusmajandusel ning kasinusel põhinev kultuur. Tõenäoliselt on ka selleks juba liiga hilja. Sellisel seisukohal oli Soome tuntuim dissident, ökoterroristiks ja surmaapostlikski kutsutud Pentti Linkola (1932‒2020). Elu säilimiseks peab inimliik Linkola sõnul naasma oma ökoloogilisse niðði ning rahvastik peab otsustavalt vähenema. Inimese materiaalsest küllusest laostatud vaimule, kehale ja kultuurile tähendaks selline muutus ainult progressi elukvaliteedis.Rodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2024, , 1.09 Mb, Leidëjas: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916140246)
Meisterlik analüüs sellest, mis me – kuigi lahendusi oleks võtta kamaluga – siiski hukatuse valime. – Ajakiri NatureLood on halvad, palju halvemad, kui arvatagi oskame. Me võime küll muretseda maailmamere taseme tõusu pärast, kuid me ei pruugi ... ettegi kujutada kõiki õudusi, mis kliima soojenemisega kaasneda võivad. Californias möllavad maastikupõlengud nüüd aasta ringi, hävitades tuhandeid kodusid. Ameerika Ühendriikides tabab kord 500 aasta jooksul esinev torm mõnda asulat iga kuu ja üleujutused sunnivad igal aastal kodust lahkuma kümneid miljoneid inimesi.See on kõigest ees ootavate muutuste eelvaade. Ja need muutused lähenevad kiiresti. Kui miljardid inimesed ei muuda suurel määral seda, kuidas nad oma elu elavad, võivad mõned piirkonnad Maal muutuda meile peaaegu elamiskõlbmatuks ja mõned teised paigad kohutavalt vaenulikuks juba käesoleva sajandi lõpuks.David Wallace-Wells kirjeldab oma lähitulevikku käsitlevas reisikirjas ilustamata meid ees ootavate kliimamuutusega kaasnevaid probleeme – toidunappust, pagulas- ja teisi kriise, mis kujundavad meie maailma ümber. Kliima soojenemine muudab maailma veelgi rohkem, mõjutades poliitikat, kultuuri, meie suhet tehnoloogiaga ja meie ajalookäsitlust. See on kõikehõlmav, vormides ja moonutades peaaegu igat tänapäeva inimeksistentsi tahku.Nagu käesolevale raamatule eelnev film Ebamugav tõde ja raamat Hääletu kevad, on ka Elamiskõlbmatu Maa mõtisklus meie endi põhjustatud hävingu üle ja kirglik üleskutse tegudele. Kui meie planeet viidi katastroofi äärele üheainsa põlvkonna eluea jooksul, peab ka üksainus põlvkond võtma endale vastutuse hävingu ärahoidmise eest.Rodyti daugiau ...
Kaðelott õpib, kellega koos ta rändama hakkab, aara heidab himustava pilgu oma kaunile naabrile, ðimpans õpib mängust kasu saama. Kultuur loob hiigelhulgal kavandamata ja planeerimata teadmisi. Kogu maailm räägib, laulab ja vahetab ... salasõnumeid.Kultuur ei ole midagi niisugust, mida inimene endale ainuomaseks saab pidada. Carl Safina juhatab meid teistesse kultuuridesse. Lugeja ees avaneb kaðelottide, uhkete selvalindude aarade ja meie lähimate looduslike sugulaste ðimpanside elu nende oma kultuuris. Koos Safinaga saame kaasa mõtelda, mis on üldse kultuur. Kultuur on looduses ürgsem kui inimese enda genotüüp, mille me anname koos oma kultuuriga edasi oma järglastele. Kultuur on osa kogu Suure Looduse arengust ja olemisest. See raamat on erakordne retk maailmameredele, Lõuna-Ameerika selvasse ja Uganda ürgmetsa.Carl Safina (1955) on Ameerika ökoloog ja tunnustatud autor. Ta on Stony Brooki ülikooli loodus- ja inimkonnateaduste professor ning mittetulundusliku Safina Keskuse asutaja. Tema uurimused on pälvinud mitmeid auhindu ja preemiaid. Lisaks artiklitele ajakirjades The New York Times, TIME, The Guardian, Audubon, Yale e360 ja National Geographic on Safina avaldanud kümme raamatut. Tema esimesest raamatust „Song for the Blue Ocean” (1998) on nüüdseks kujunenud klassika, „Beyond Words: What Animals Think and Feel” (2015) jõudis New York Timesi edetabeli tippu ja rahvusvahelise tunnustuse tõi 2020. a ilmunud „Metsikuks saamine”.„Safina pöörab pea peale inimeste nägemuse loomakultuuridest. „Metsikuks saamine” nõuab, et me ärkaksime ja mõistaksime, et oleme oma mitteinimestest naabritega loomuomaselt ja lahutamatult seotud.” – The Telegraph„Safina ühendab meisterliku kirjastiili imepäraste faktidega, selgitades meile teemasid, mis on ühtaegu olulised ja köitvad.” – The Washington PostRodyti daugiau ...
See ei ole lihtsalt raamat – teie käes olev üllitis teeb head ja aitab loomi. See on lausa raamat raamatus. Siin saavad kokku „meie” ja „mina”.„Meie” on inimesed Varjupaikade MTÜ-st, kes on võtnud südameasjaks hoolitseda nende eest, kes ise rääkida ... ei saa, kuid kes igapäevaselt elavad meie kõrval. Need on meie neljajalgsed karvased sõbrad – lemmikloomad, keda on Eesti kodudes julgelt üle 500 000. Elus juhtub nii mõndagi ja kahjuks on Eestis ka väga palju kodutuid loomi, kes elavad tänaval.„Mina” on Üllar Priks ehk Myrakas, ta kirjutab eriti värvika loo oma neljajalgsetest musketäridest, kes on tema ellu tulnud selleks, et sinna jääda. Iga loom tuleb inimese ellu talle midagi õpetama.Raamatusse on pikitud selgitavaid tekste ja praktilisi nõuandeid, mida ja millega peab arvestama, kui looma varjupaigast võtta, samuti lugusid Varjupaikade MTÜ-st, nende tegemistest ja varjupaikade pidamisest.Raamatust leiab inspiratsiooni looma võtmiseks ja kaalukaid põhjusi, miks ta võtmata jätta. Aga äkki ei võtaks looma, vaid hoopis pakuks talle kodu!Myrakas on humoorikas kirjamees, muusik, maadeavastaja ja gurmaan, kes armastab nii inimesi kui loomi ja usub headusesse. Ta püüab kaitsta nõrgemaid ning proovib end ja oma kaasteelisi õigel kursil hoida. Olgu suunanäitajaks siis sellesama raamatu kirjutamine, varjupaigaloomade abistamine või kasvõi Eestimaa teedele vurama lükatud vegan food truck. Varjupaikade MTÜ loodi 2007. aasta alguses. See tegutseb loomade heaolu keskuses Viljandimaal ja loomade varjupaikades üle Eesti. Kuueteistkümne tegevusaasta jooksul on mittetulundusühing aidanud kodudesse üle 25 000 looma. Ühingu tegemistega saad kursis olla varjupaik.ee kaudu.Rodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2023, , 67.69 Mb, Leidëjas: Lugu ja lumm OÜ, ISBN-13: 9789916956182)
Vaatamata suhtelisele liiginappusele on sääsed levinud kogu maailmas. Ainsad kohad maakeral, kus me neid ei leia, on kõrbed, sest sääsed vajavad oma vastsete arenguks vett. Eestis on vett palju ja seetõttu kohtame neid siin pea igal pool. Kui me ... tahame ... ja isegi, kui me ei taha sääskedega koos elada, saame me üheskoos paremini hakkama, kui nende elukombeid lähemalt tundma õpime.Loodusfotograafi ja putukateadlase Urmas Tartese kirjutatud “Sääseraamat” aitab meid sel õppimise teel. Raamat annab vastused küsimustele:Kes on pistesääsed?Kuidas sääsed oma toidulooma leiavad?Mis mõjutab sääskede arvukust?Kes söövad sääski?Kuidas inimesed sääski meelitavad?Kuidas inimesed sääski aitavad?Kuidas haigusetekitajad kasutavad sääski?Kuidas toimivad sääsetõrjevahendid?Kuidas sääskedest hoiduda?Rodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2023, , 2.03 Mb, Leidëjas: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916661321)
Me suudame kliimakriisiga toime tulla. See raamat näitab, kuidas seda teha. Tulevik pole veel lõplikult kirja pandud ja meil on selleks kaks valikut. Tulevik sõltub sellest, milliseid otsuseid me teeme praegu. Kuidas me siis saaksime maailma lugu ... muuta?„Tulevik on meie teha“ on praktiline, optimistlik ja innustav raamat, mis sobib igas vanuses lugejale, kõigile, kes tunnevad end kliimakriisiga silmitsi seistes jõuetuna. Meil on veel võimalus ohjeldada kliimamuutuste pikaajalisi mõjusid ja hoida ära kõige hullem. Me teame, mida tuleb teha, ja meil on selleks kõik vajalik olemas. Otsustav hetk on käes, sellest võib kujuneda meie tähetund. Ent meil tuleb tegutseda nüüd ja praegu.Christiana Figueres ja Tom Rivett-Carnac veavad koos üht olulisimat kliimateemalist podcast’i „Outrage + Optimism“. Nad on asutanud organisatsiooni Global Optimism, mis on pühendunud uskumuste ja narratiivide muutmisele ning valitsuste, firmade ja kodanike innustamisele, et kaitsta kliimakriisi kahjude eest kõike, millest nad hoolivad. Figueres on endine ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni täitevsekretär ja Rivett-Carnac töötas tema alluvuses poliitikastrateegina. Nad on tuntud oma erakordse koostööle orienteeritud diplomaatia poolest, tänu millele võtsid 195 maailma riiki ühel häälel vastu pöördelise Pariisi kliimaleppe.Elame erakordsel, väga kiirete muutuste ajal. Aga me ei tohi tulevikku karta. Vastupidi, me peame hoidma uudishimu ja optimismi. See raamat heidab valgust meie võimalustele ja valikutele alanud kümnendil. Kas ja kuidas me neid ideid rakendame, on juba igaühe enda teha. Lugeda ja kaasa mõelda tasub kindlasti.Eva TruuverkRohetiigri eestvedaja ja maailmakoristuspäeva juhtSee raamat seob kliimamuutuste ajaloo, poliitika ja teaduse üheks terviklikuks looks, mis seletab praegust kliimakriisi ja annab lugejale juhised, mida ta ise kohe ja ka kaugemas tulevikus teha saab, et inimkond tekkinud olukorrast võimalikult hästi välja tuleks.Dr Annela Anger-KraaviRodyti daugiau ...
Iga kraad maakera keskmise temperatuuri tõusu toob kaasa miljardi inimese vajaduse kolida ära aladelt, kus inimkond on elanud tuhandeid aastaid. Ehkki peame tegema kõik võimaliku, et vähendada kliimamuutuste mõju peame tunnistama, et suur osa ... planeedist Maa muutub elamiskõlbmatuks. Bangladeshist Sudaanini, Ameerika lääneosa, linnad Cardiffist New Orleansi ja Shanghaini, neljakordne põuarisk, kuumus, metsatulekahjud, ja üleujutused muudavad järgmiste kümnendite jooksul oluliselt Maa inimgeograafiat.Gaia Vince kirjeldab selles liigutavas üleskutses, kuidas võiksime planeerida ja hakkama saada vältimatu kliimarändega samal ajal kui taastame planeedi täielikult elatava seisundi. Raamatu oluline sõnum on, et ränne ei ole probleem vaid lahendus. Rikkalik valik silmi-avavaid andmeid ja uut teadmist aitab autoril näitlikustada rände eeliseid mitte ainult rändajatele enestele., vaid ka maadele, kuhu liigutakse, millest paljud vaevlevad tööjõupuuduses ja demograafilises kriisis. Autor kirjeldab, et inimkonnal tuleb rännata põhja poole, Euroopa, Aasia ja Canada elatavasse osasse ja roheliseks muutuvasse Arktikasse.Kliimakatastroof on lõpuks ometi saamas tähelepanu, mida see väärib, kliimarände vältimatus aga on seni suures osas tähelepanuta. Esmakordselt lahkab see raamat seda olulisimat inimkonna ees seisvat väljakutset.Rodyti daugiau ...
Kas teadsite, et kalad valetavad? Või et nahkhiired vestlevad?Teadlaste hämmastavad avastused kinnitavad, et loomad ja taimed suhtlevad omavahel pidevalt javäga mitmekesisel moel.Kes usuvad, et ainult inimesed laskuvad liialdustesse ja kipuvad tõde ... ilustama, on eksiarvamusel. Kuikõne all on partneri leidmine, on linnud, kalad ja teod meist palju leidlikumad.Käitumisbioloog Madlen Ziege paotab meile ust looduse põnevasse maailma ning selgitabarusaadaval moel, kuidas terved ökosüsteemid omavahel suhtlevad, kuidas looduse keele tundminevõib meid igapäevaelus aidata ja miks oleks vaja tomatitaimedega vestelda.Rodyti daugiau ...
New York Timesi bestseller.„Kuidas vältida kliimakatastroofi“ selgitab, mida on vaja inimkonnal teha selleks, et hüpata viimasespeatuses maha kiirrongilt, mis tuiskab vältimatu katastroofi poole ning miks usub Bill Gates, et mesaame sellega ... hakkama.51 miljardit tonni on kasvuhoonegaaside kogus, mille paiskame igal aastal atmosfääri. Null onnumber, mille poole peame püüdlema, ütleb Gates. Põhjus on lihtne: kasvuhoonegaasid hoiavadsoojust kinni, tõstes maakera keskmist pinnatemperatuuri. Mida kõrgem see on, seda keerulisem oninimkonnal ellu jääda, õitsengust rääkimata. Seega on kliimamuutuse üheks võtmeküsimuseks,kuidas toota puhast energiat, mis oleks sama soodne ja töökindel kui fossiilkütus.Gates tunnistab isegi, et nii mõnegi silmis ei pruugi ta olla just parim mees kliimamuutuste teemalsõna võtma: lõppude lõpuks kuulub talle mitu suurt maja, ta lendab eralennukitega jne. Ent näidakeGatesile probleemi ja ta sööstab otsima viise, kuidas seda lahendada. Just sel põhjusel on tapaigutanud enam kui miljard dollarit arendustesse, mille puhul on lootust, et need aitavad maailmalnulli jõuda. Ta panustab roheenergia algfaasi teadusuuringutesse, investeerib paljulubavatesseroheenergiafirmadesse, toetab seadusandlust, mis võiks anda hoogu murrangulistele saavutusteleüle maailma ning ärgitab kõiki teisigi, kel selleks vähegi ressurssi, sama tegema.Rodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2022, , 0.55 Mb, Leidëjas: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789949725885)
Sa kannad enda sees metsa. Selles peegelduvad kõik maailma suured laaned. See raamat kutsub sind saavutama kooskõla sisemise ja välimise metsa vahel.Metsakümblus on harjutus, mis võiks kuuluda iga inimese tavaharjumuste hulka. Inimesed ei asu ... loodusest eraldi ega pääse ka selle hävitamisega kaasnevatest tagajärgedest. Inimesed tervenevad koos metsadega, vastasel juhul pole paranemine üldse võimalik. Tervenemiseni viiv ravivahend peitubki nendevahelises suhtes. Metsakümblus on äärmiselt võimas abinõu selle üliolulise sihi saavutamiseks.„Ligikaudu 99 oma eksistentsist on inimene küti ja korilasena elanud metsarohkes ümbruses. Seepärast on metsaminek naasmine oma päriskoju, kummardus kaugetele esivanematele. Võib-olla kusagilt sellest ajast pärineb meie alateadlik tung hoida suurte puude ligi. Näib, et loomuldasa ja pika aja jooksul arenenud ökosüsteemid (mille esindajateks on metsavööndis enamasti vanad ja võimsad puud) teevad ka inimesed terveks – neil on kehale ja vaimule nähtav teraapiline toime. Kuidas muidu seletada kummalist seost, et haiged, kes näevad aknast suuri puid, paranevad teistest kiiremini. Meie keha mäletab midagi, mille ise oleme võib-olla juba unustanud.“Valdur MikitaRaamatu sissejuhatuses kirjutab Valdur Mikita eestlaste suhetest metsaga ja metsas käimise tähtsusest.Rodyti daugiau ...
Ajakirjaniku ja kirjaniku Lucy Jonesi teos tegeleb betooni ja asfaldi alla mattuvas maailmas aina aktuaalsemaks muutuva küsimusega: kas inimene tuleb toime, kui tema side loodusega katkeb? Raamatus käsitletakse vaimse ja kehalise tervise seoseid, ... looduse rolli väsimuse ennetamisel ja sellest taastumisel, laste kasvatamist ja õues veedetud aja tähtsust, metsakümblust ja loodusteraapiat, linnaloodust, kliimaärevust, seemnepanku ja palju muud. Lucy Jones on kohtunud maailma eri paikade uurijate ja praktikutega, tutvunud nende vaatenurkadega ning koondanud need ühte raamatusse. Teaduslikke uuringuid ilmestavad katsed ja nende haaravad tulemused.Seda raamatut võib nimetada esimeseks eestikeelseks ökopsühholoogia käsiraamatuks – süsteemseks ja läbitunnetatud ülevaateks asjakohastest kõrgetasemelistest teadusuuringutest, mis keskenduvad looduse ja psüühika suhtele.Miks seda vaja on?Me oleme end loodusest lahutamas. Loodus on veel mõnda aega, ehkki oma rikkalikkuses tasapisi hääbudes, olemas ja ootab - äkki me mõtleme ringi ja lepime ära. Raamat on täis argumente, miks selle suhte päästmine on meile eluliselt oluline, näidates tõenduspõhiselt, et loodus on populatsioonitervise, vaimse tervise, arengu ja õppimise, töövõime ning sotsiaalse turvatunde küsimus. Või isegi mitte küsimus, vaid vastus.Pärast lugemist tahad tõenäoliselt ringi korraldada linnaruumi, haridussüsteemi, töölkäimist ja oma elu. Samuti ei peaks Sa end enam kunagi veidrikuks pidama, kui tunned sõnulseletamatut ängi mõne loodusliku elemendi kadumise pärast - Sinus tõstab pead ülioluline elu säilitamise tung, mitte põlastusväärne sentimentaalsus või progressivastasus.Haridus- ja keskkonnapsühholoog Grete ArroRodyti daugiau ...
Keda küll ei huvitaks suhted? „Ökoloogia võhikutele“ just nendest räägibki. See põnev raamat on tulvil fakte, lugusid ja seoseid meid ümbritsevast maailmast, mille aluseks on loodusseadused. Autor Kristjan Zobel (1960) on Tartu Ülikooli ... evolutsioonilise ökoloogia professor. Tema sõnul on kõik, mis selles raamatus kirjas, vähemalt peaaegu tõsi (kui mitte rohkem).Ökoloogia on üsna noor teadusharu, mis käsitleb organismide ja keskkonna vahelisi suhteid. Nagu ütleb Kristjan Zobel, on see teadus eluslooduse majapidamisest. Mõistmaks selles valitsevate suhete mõnikord keerulist, ent alati huvitavat olemust, pani autor klaari mõtlemise ja hea huumorimeelega kirja 48 temaatilist ja hästi liigendatud peatükki.Raamat on rikkalikult illustreeritud. Et võhikust saaks edasijõudnu, aitavad ligi 200 värvifotot, graafikut ja joonist muu hulgas paremini mõista, kuidas sai alguse elu Maal, millised suhted on kujunenud elus ja eluta looduse vahel ning mis on eluvõitluses tegelikult oluline. Raamatu toimetas Kaido Kama.Rodyti daugiau ...
Näe maailma. Ja siis muuda see paremaks.Ma olen 94-aastane. Mul on olnud erakordne elu. Alles nüüd saan tõeliselt aru, kui erakordne.Noore mehena tundus mulle, et rändan metsikus looduses ja kogen selle puutumatust, aga see kõik oli illusioon. ... Praegune tragöödia on saatnud meid väga pikka aega ja igapäevaelus me vaevu märkame seda – meie planeedi metsiku looduse ja selle liigirohkuse kadumist.Olen seda allakäiku oma silmaga näinud. „Üks elu, üks planeet” on minu isiklik kogemus ja tulevikunägemus. Kuidas me nii suure eksimuseni oleme jõudnud – ja kuidas seda on kohe tegutsedes veel võimalik parandada.Meil on üks, viimane võimalus luua endale täiuslik kodu ja taastada see imeline maailm, mille oleme päranduseks saanud.Tahe seda teha on kõik, mida vajame.Rodyti daugiau ...
Me kõik oleme näinud rebast. Kohev saba vilksatab aiaaugus, oranþ sähvatus autotulede valguses, kui rebane silkab üle tee. Me oleme teda ka kuulnud, seda veidrat klähvimist, mis kajab öösel linnas vastu. Mõni on temaga isegi silmitsi sattunud: ... pilgud kohtuvad hetkeks ja siis kaob ta taas pimedusse. Tuhandeid aastaid on müütides ja rahvasuus räägitud rebase kavalusest. Tänapäeval on punarebane looduses kõige levinum kiskjaline. Aga kes see meie metsloomast naaber tegelikult on? Kuidas peaksime käituma oma vana tuttavaga tänases muutunud maailmas?Briti ökoloog Adele Brand on pühendanud kogu elu sellele, et mõista müütilist ja samas salapärast rebast. Ta viib lugeja rännakule avastama üllatavaid saladusi, mida kätkeb endas müütiline rebane, tuttav, ent mõistatuslik olend, kes on kohanenud inimeste maailmaga hämmastavalt – mõne arvates isegi rahutukstegevalt – hästi.Adele Brand kirjeldab rebase arenenud meeli, arukust ja käitumist, mis aitasid loomal vanasti hakkama saada ürgmetsas ning tänu millele suudab ta nüüd ellu jääda linnade asfalteeritud parklates ja kolisevatel raudteedel. Selles raamatus segunevad uusimad teadusandmed, kultuuriantropoloogia ja autori enda isiklikud lood erakordsetelt reisidelt.Rodyti daugiau ...
