Araabia filosoofi Ibn Tufaili (lad. Abubacer, sünd. enne 1110, surn. 1185) uusplatonistlike sugemetega väiketeos käsitleb allegoorilises vormis inimese arenguteed tunnetuse kõrgeimale astmele, looduse, iseenda ja maailmakorra ning nende aluseks oleva ülima printsiibi mõistmisele.
Raamat sisaldab ka: Kiri Elava Ärganu pojast ; Salaman ja Ibsal / Ibn Sina (Avicenna)
Järelsõna: Haljand Udam
