Raamatusse olen koondanud lood eestlaste ja teiste rahvaste ebausust igapäeva toimetuste juures.Nõidumine “Musta Piibli” ehk kuuenda ja seitsmenda Moosese raamatuga.Tulihobuse aastal sündinud neidusid ei kosita! Nimetatud aasta jõuab jälle kätte ... 2026. aastal.Meremeeste ebausust - ehk kes on “Kotermann”.Kas rohu saamise eesmärgil keedeti inimese-rasva, nagu mõni jutustab, nende haigete kehadest välja, kes Tartu kliinikus surid?Missuguseid väega nõiasõnu kasutati haigete ravimiseks?Kuidas käituti saunas?Kuidas kindad panna kosilasi tooma?Kuidas hoiduda “kurja silma” alla sattumast?Mis oli tegelik põhjus, et ebausu kammitsas olnud inimesi, keda nõidadeks nimetati, põletati?Kuidas ehitati kratti, kes omanikule palju varandusi kokku tassis ja kuidas hiljem temast vabaneti?Kuidas kindlustada, et laps saab ruttu targaks?Miks olid eestlaste taredel kõrged ukse-läved?Neile ja paljudele teistele kohati uskumatuina näivatele ebausuga seonduvatele küsimustele proovibki see raamat valgust heita.Raamatus olevad lood olen kogunud aastate jooksul Eesti Rahvusraamatukogu digitaalsest arhiivist.Rodyti daugiau ...
It would be better for us, if this stift ( of Tartu) came into the hands of a good man, who is born in this land as we are and who is our friend and patron as he is of our Order, rather than it fell into the hands of an outlandish man.Thus did ... Wennemar von Brüggenei, Land Master of the Teutonic Order, describe his opinion in 1400. Yet, the statement was true throughout the Medieval period: if the Bishop of Tartu supported the Teutonic Order, the Orders star in Livonia was on the rise, as the other bishops could not stand against the two. 17th century chronicler Christian Kelch kept this in mind when he described this territory as the most powerful in Livonia.The bishopric which was created after the conquest of Tartu in 1224 lasted until 1558 when it surrendered to Russian troops. Thus did the most powerful fall as the first. How did the twists of fate, otherwise known as the choices of the bishop and his estates, lead to that outcome? What were the problems the Bishops of Tartu faced and how did these change throughout the Medieval period? These questions are answered through the reigns of the 27 known bishops and the power structures of the bishopric.In addition to the history of the bishopric, the history and development of the town of Tartu, the principality’s episcopal castles (Vana-Kastre, Kirumpää, Kastre, and Vastseliina), and feudal castles, the most well known of which is Rõngu, are described. The descriptions are supported by maps and reconstructions, taking into account the most recent archaeological surveys.Rodyti daugiau ...
„Tänasel päeval 12. juulil 1710 on Rootsi sõjakassa Vene sõjaväe pealetungil siia maha matnud: 2 tonni 200 000 kuldtükiga. Koha mõõdud: siit Kõlõsi kõrtsi kaevu juurest 3000 ida poole, 30=++ lõuna, 300… tagasi põhja.” Dokument kannab kuninglikku ... vappi ja kolme kindrali allkirja…Raamatusse olen kogunud huvitavaid rahvajutte Eesti maapõue peidetud varandustest ja Eesti vetes varjul olevatest kullalaevadest.Kus on peidus Rootsi Raudpea kuldtõld? Kuhu on peidetud hõbedast apostlid? Kus lebab Pärsia kullalaev?Neile ja paljudele teistele rahvajuttudele katsubki see raamat valgust heita.Ühe sektsiooni raamatust pühendasin kadunud kirikukelladele.Kõik legendid ja rahvajutud olen otsinud ja kogunud Rahvusraamatukogu digitaalses arhiivis olevatest ajalehtedest, mis on välja antud enne 1940. aastat.Mõni legend võib raamatus esineda ka mitmel korral, kuid eripäraks on legendi erinevad tahud ja põhjalikkus.Mõnda lugu olen kohendanud ja keeleliselt parandanud, kuid lugudest peaks siiski läbi kumama tolleaegne keelekasutus.Rodyti daugiau ...
Selles raamatus käsitleb autor maailmaajalugu võrguteooria perspektiivist vaadates. Ta jõuab järeldusele, et suurem osa inimkonna ajaloost on hierarhiate ajalugu: riigid, ühiskonnad, sõjaväed, firmad ja isegi ametiühin-gud on üles ehitatud ... hierarhiliselt. Hierarhiate kõrval on aga siiski alati olemas olnud ka informaalsed võrgud kui kohad, kus tekivad ja levivad uuenduslikud ideed. Need aga on ikka ja jälle hierarhiates häireid ja muutusi tekitanud. Sama toimub ka praegusel „võrguajastul“. Millistele olemasolevatele hierarhiatele see aga saatusli-kuks võib saada?*„Niall Ferguson on tänapäeva kuulsamaid ajaloolasi. Ta on nõustanud peaministreid ja presidendikandidaate, olnud tähtsate ajalehtede kolumnist – arvamusliider, kes ei jäta külmaks kedagi. Raamatus „Linnaväljak ja rae-kojatorn“ demonstreerib Ferguson nii talle omast lennukust kui ka oskust pöörata tähelepanu detailidele. Mis peamine, lugeja võib olla kindel, et Ferguson teab nii mõndagi võrgustikest, mis juhivad maailma.“– Kaarel Piirimäe, Tartu ja Helsingi Ülikooli ajaloolaneAutorist: Niall Ferguson on USA Stanford Ülikooli ðoti päritolu ajalooprofessor, kes on tuntud uuenduslike, provokatiiv-sete ja tavaarusaamadele vastanduvate vaadete poolest. Ta on kirjutanud 15 raamatut, mh maailmaajaloo, majandus- ja finantsajaloo ning Briti ja Ameerika imperialismi teemadel. Eesti keeles on neist seni ilmunud „Maailmasõda“ (2008), „Raha võidukäik“ (2010) ja „Tsivilisatsioon“ (2013). Fergusoni on peetud konservatiiviks, kuid ta ise peab end pigem „tüüpiliseks ðoti valgustusliberaaliks“.Rodyti daugiau ...
Lääs ei suutnud ära hoida Venemaa jõhkrat rünnakut Ukrainale – sõja tagajärjed vapustavad Euroopat ja maailma veel aastaid. Mitte üksnes Venemaa, vaid ka tema lähedane partner Hiina seab NATO-le tohutuid strateegilisi väljakutseid. Kauaaegne NATO ... strateeg dr Stefanie Babst annab ülevaate liidu sisemisest toimimi-sest. Tema haarav analüüs ei näita mitte ainult seda, kuidas me pärani silmi katastroofi poole suundume, vaid avab ka ukse vajalikule kursimuutusele: Lääs peab lõpuks koguma julgust, et Venemaale ja tema toetajatele ühtsuse ja jõuga vastu astuda.*„Stefanie Babst pakub haruldast kohalolnu pilku sellele, millised arusaamad ja kaalutlused on liikunud NATO koridorides viimase 20 aasta pöördelistel hetkedel. Ta kirjutab elavalt ja südamega, põimides isiklikku koge-must alliansi koridorides ja muret Ukrainas toimuva pärast laiema teadmisega.“ - Evelyn Kaldoja, Postimehe välisuudiste toimetuse juhatajaAutorist: Dr Stefanie Babst on teinud tähelepanuväärse karjääri NATO rahvusvahelise personali hulgas. 22 aasta jooksul töötas ta erinevatel ametikohtadel avaliku diplomaatia osakonnas, mida ta NATO abipeasekretäri asetäitjana 2006.–2012. a juhtis. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud strateegiline nõustaja, kirjastaja ja esineja rahvusva-helise julgeoleku küsimustes ning Saksamaa Välissuhete Nõukogu, Taani Sõjauuringute Keskuse ja Põhjamaade julgeolekupoliitika Norra foorumi juhatuse liige. Stefanie on aktiivne erinevates turvavõrgustikes, sealhulgas Women in International Security (WIIS) ja Maailma Majandusfoorumis; ta on Londonis asuva European Lea-dership Networki vanemteadur. Stefanie Babsti ametialaseid saavutusi on tunnustatud mitme riikliku autasuga ja ta arvati Saksamaa 2022. aasta 100 parima naisjuhi hulka.Rodyti daugiau ...
Oma ainulaadses raamatus väidab Richard Wrangham, et just keedetud või küpsetatud toit põhjustas meie esivanemate erakorralise muundumise ahvitaolistest olenditest Homo erectus’eks. „Kolde ümber“ pakub välja uue huvitava mõtte: kuumutatud toit ... põhjustas seedetrakti kokkutõmbumise ja aju suurenemise, aitas kaasa inimühiskonna arengule ning meeste ja naiste tööjaotuse tekkele. Kui meie esivanemad kohastusid tule kasu-tamisega, arenesid toitu kuumutavatest ahvidest inimesed.Hõlmates palju valdkondi alates toidu etikettimisest ja ülekaalulistest lemmikloomadest ning lõpetades toor-toidufanatismiga, pakub „Kolde ümber“ hämmastavalt omapärast arusaama sellest, kuidas sai meist selline sotsiaalne ja intelligentne liik, nagu me tänapäeval oleme.*„Tule tegemise kunsti ja sellel sooja toidu valmistamise oskuse omandamine muutis inimkonna käekäiku vä-hemalt niisama palju kui keele teke. Ka mehe ja naise praeguseni kehtivate soorollide kujunemine on sellega seotud. Nii väidab raamatu autor ning tõestab kõike veenvalt rohkete faktide ja näidetega. Teaduskirjanduse kohta on tegemist kergelt loetava ja kaasahaarava sisuga raamatuga. On ju inimkond oma nüüdseks väljakuju-nenud toitumisharjumustega jälle teelahkmele jõudnud ja „kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta”.”- Aivar Hanson, restoranijuhi White Guide Estonia väljaandjaAutorist:Richard Wrangham (snd 1948, filosoofiadoktor, Cambridge’i ülikool 1975) on Harvardi ülikoolis bioloogilise antropoloogia professor, kes algatas 1987. aastal Kibale ðimpansiprojekti. Ta on korraldanud laiaulatuslikke primaatide ökoloogia, toitumise ja sotsiaalse käitumise uuringuid. Wrangham alustas oma teadlaseteed Tan-saanias Gombe rahvuspargis Jane Goodalli pikaajalises tavaðimpanside väliuuringus. Koos Elizabeth Rossiga al-gatas ta 1997. aastal Kasiisi projekti ning on ka suurte inimahvide ellujäämisprojekti GRASP patroon.Rodyti daugiau ...
„Enneolematu biojulgeoleku reþiim, millega valitsused viirusele reageerisid; sellega kaasnenud massitsensuur meedias; vaktsiinipassid ja üleüldise järelenuuskimise normaliseerumine; sotsiaalmeediahiidude katsed jõus-tada üks ja õige arusaam kõikides... peaküsimustes; süvenev poliitiline polariseerumine; järjest vähenev usaldus meie tähtsamate institutsioonide vastu; tarneahelate kollaps; sõda Euroopas,“ loetleb viimase viie aasta oluli-semaid suundumusi inglise kirjanik Paul Kingsnorth selle kogumiku nimiloos „Stsientism ja seks“.Kingsnorthi sõnul oleme praegu tunnistajateks materialistliku maailmavaate grandioossele kokkuvarisemisele. Probleem pole mitte selles, mida me tegema peame või teha saame, vaid selles, kus on avariiväljapääs. Välja-pääsu otsivad omal kombel ka teised käesolevas kogumikus usutletud inimesed.Rodyti daugiau ...
Noor prantsuse aristokraat ja jurist Alexis de Tocqueville (1805—1859) ületas 1831. aastal Atlandi ookeani, et uurida pea sama noorte Ameerika Ühendriikide vanglasüsteemi. Kohale jõudes rabas teda aga tolle aja kohta seninägematult võrdne ühiskond, ... kiriku ja riigi lahusus ning juba mujal maailmas kuulsust koguda jõudnud ameerikalik demokraatia.Kõrvutades Prantsuse, Inglise ja Ameerika demokraatiat, tõi Tocqueville välja kaks põhivoorust: va-baduse ja võrdsuse. Prantsuse revolutsiooni kandev sõnum oli võrdsus, mis ometi ei viinud nn korra-liku demokraatia väljakujunemiseni. Inglismaal oli vabadust, ent nappis klasside vahelist võrdsust. Ameerikas oli aga nii ühte kui ka teist ja kõigele lisaks uhiuusi, läbinisti demokraatlikke probleeme: pressivabaduse kahe teraga mõõk, rasside vahelised pinged, kapitalismist rikastunute korrumpeeru-mine ja individualistlikku avantürismi soosivas kultuuris väetite mahajäämine.Kodumaale naastes kirjutas Tocqueville märgilise tähtsusega „Tähelepanekuid Ameerika demokraa-tiast“ (1835—1840) – tsiteerituima Ühendriikide poliitikast kirjutatud raamatu –, milles tehtud tähe-lepanekud ei ole kaotanud oma teravust ja aktuaalsust tänini.Rodyti daugiau ...
Raamat võrdleb kuut riiki, mis on üle elanud äsjased murrangud: Jaapani sunnitud avanemine kommodoor Perry laevastiku surve tõttu, ohvriterohked riigipöörded Tðiilis ja Indoneesias ning Austraalia, Saksamaa ja Soome muutumised pärast Teist ... maailmasõda. Et autor on elanud neist kuuest riigist viies ja oskab ka vastavaid keeli, on tal võimalik tuua näiteid otseallikatest. Need riigid tulid kriisidega vahelduva eduga toime tänu sellis-tele mehhanismidele nagu vastutuse võtmine, valulikult aus eneseanalüüs ja teiste eeskujudest õppimine. Tu-levikku vaadates käsitletakse seda, kuidas USA, Jaapan ja terve maailm tulevad praegu toime enda ees seisvate probleemidega.Autorist:Jared Diamond (snd 1937) on geograaf, ajaloolane, ornitoloog ja hulga populaarteaduslike raamatute autor, California Ülikooli geograafiaprofessor, üks Ameerika Ühendriikide mõjukamaid intellektuaale. Tema raamatuid on tõlgitud kümnetesse keeltesse. Eesti keeles on varem ilmunud tema teos „Püssid, pisikud ja teras: inimühis-kondade erinevad saatused“ (2002).Rodyti daugiau ...
Ajalugu ei kordu, aga õppida on sellest nii mõndagi.Tuntud Ameerika Ühendriikide ajaloolane Timothy Snyder on analüüsinud 20. sajandi Euroopa käekäiku ja toob välja kakskümmend olulist mõtet, kuidas peaks demokraatia säilitama vabadusi, kui tekib ... oht hirmuvalitsuseks. Tema raamat on üleskutse vastupanule, kui võimu anastab üks inimene või kildkond, või kui juhid püüavad seadusest enda huvides kõrvale hoida. See lühike, ent sisukas teejuht võtab kokku kõik, mida vajame demok-raatia püsimiseks, hoiatavateks eeskujudeks natsism, faðism ja kommunism.Autorist: Timothy Snyder on Yale’i Ülikooli ajalooprofessor. Tema uurimistöö keskmes on Kesk- ja Ida-Euroopa ajalugu ning holokaust. Ta on raamatute „Veremaad. Euroopa Hitleri ja Stalini vahel“ ning „Must muld. Holokaust kui ajalugu ja hoiatus“ autor. Ta on mitu korda külastanud ka Eestit ning pälvinud Maarjamaa Risti III klassi teene-temärgi.Rodyti daugiau ...
Praegu on moes kiita mitte-Lääne kultuure ja halvustada Lääne omi. Mingi osa sellest tegevusest kujutab endast igati kiiduväärt tunnustust sellele, mis on tunnustust väärt, kuid teine osa lagun-dab ohtlikult neidsamu ehitusplokke, millest on üles ... laotud maailma suurejoonelisim ja hu-maanseim tsivilisatsioon.Raamatus „Sõda Lääne vastu“ näitab Douglas Murray, kuidas heade kavatsustega inimesed lase-vad silmakirjalikul ja loogikavabal Lääne-vastasel retoorikal ennast lollitada. Kui nõutakse, et heidaksime kõrvale Kanti, Hume’i ja Milli ideed nende autorite vaadete tõttu rassiküsimustes, siis miks ei puuduta see Marxi, kelle töid vürtsitavad rassilised solvangud ja antisemitism? Ameerikas võideldakse rassismi järelkajadega, ent kuidas jääb podiseva rassistliku põrgukatlaga Lähis-Idas ja Aasias? Nendest intellektuaalsetest võltsingutest ei lõika kasu üksnes valelikud teadlased, vaid ka vaenulikud riigid ja inimõiguste jalge alla tallajad, kes loodavad sel viisil tähelepanu kõrvale juhtida omaenda kuritegudelt.Kui Lääs tahab püsida, peab ta ennast kaitsma. „Sõda Lääne vastu“ ei ole üksnes terav ja täpne vastulöök rumalatele Lääne-vastastele väidetele, vaid ühtlasi tuumakas kiidukõne sellele tsivili-satsioonile endale.*„Lühimalt võiks Douglas Murray’t iseloomustada kui Briti patriooti, Euroopa ja Õhtumaade pat-riooti. Tema „Sõda Lääne vastu“ ei käsitle neid jõude, mis on rohkem või vähem avalikult vastus-tanud Lääne hegemooniat – Venemaad või Hiinat ega ka islamimaailma. Need sõdalased ja see rünnak, mida Murray kirjeldab, tuleb Lääne enda seest – see on kultuuriliseks hoovuseks laiene-nud enesepõlgus ja päritolujälestus, vimma ja tänamatuse mürgised viljad. Kummati sisendab Murray kõne patriotismi Eesti vastu. Kuigi tendentsid, mida Murray kirjeldab, pole ka siin maal võõrad, siis võrreldes Läänes toimuvaga tundume me nii normaalsed, kained ja tasakaalukad! „Sõda Lääne vastu“ on kirglik kaitsekõne õhtumaisele tsivilisatsioonile. Mitte see-pärast, et see oleks täiuslik, vaid seepärast, et see on parim, mis meil on. Kusjuures parim nende üldhumanistlike mõõdupuude järgi, mille alusel teda ka seest poolt hukka mõistetakse. „SõdaLääne vastu“ on korraga õpetlik ja hoiatav.“– Mihkel Kunnus, kultuurikriitikAutorist:Douglas Kear Murray on Briti konservatiivne poliitikakommentaator, publitsist ja mitme ajakir-jandusväljaande kolumnist. Oma artiklites ja raamatutes on ta kritiseerinud islamiäärmuslust, immigratsioonipoliitikat ja sõnavabaduse piiramist.Kriitikud väidavad, et Murray vaated ja ideoloogia on seotud paremäärmuslike ideedega ning süüdistavad teda paremäärmuslike vandenõuteooriate levitamises. Murray eitab, et tema vaateid võiks iseloomustada sõnaga „paremäärmuslik“, ja märgib, et vasakpoolsed kasutavad seda sõna üldse liiga kergekäeliselt.Murray on avaldanud ligi kümme raamatut, sh „Uuskonservatism: milleks me seda vajame” (2005) ja „Euroopa kummaline surm: immigratsioonist, identiteedist, islamist” (2017). Sarjas „Postimehe Raamat“ ilmus 2022. aastal Murray virgumiskultuuri (ingl woke) ohte ja identiteedi-poliitika esilekerkimist käsitlev teos „Hulkade sõgedus. Sugu, rass ja identiteet“.Rodyti daugiau ...
Maailmakuulsa vene filosoofi-personalisti Nikolai Berdjajevi (1874‒1948) raamat „Venemaa saatus“ koosneb erinevatest essee tüüpi artiklitest, mis on kirjutatud Esimese maailmasõja päevil. Nende peateemaks on Venemaa – tema hing ja saatuse hämarad ... keerdkäigud võrrelduna teiste rahvastega, Venemaa roll suures sõjas ja vene messianism. Berdjajev leiab vene hingest naiselikkust ja purjusolekut, aasialikkust ja euroopalikkust, pühadust ja kaabaklust. Ta võrdleb Venemaad Fjodor Dostojevskiga, kelles „põhjatu sügavus ja hõlmamatu kõrgus ühituvad mingisuguse madaluse ja ebaõilsusega, väärikuse puudumise ja orjusega. Piiritu armastus inimese vastu, Tõeline Kristuse-armastus ühitub inimeste vihkamise ja julmusega.“Ent milliseks kujuneb Venemaa pärast maailmatulekahju? Selle üle arutledes liiguvad vene mõtleja aimdused sõja algupoole optimistlikust ootusärevusest sõja lõpuperioodi süngesse pessimismi.Lisaks on teoses käsitletud laia teemade ringi rahvuslusest ja imperialismist kuni demokraatia ja isiksuse problemaatika ning vaimu ja masina suhteni.Raamatut tuleks vaadelda oma ajastu kontekstis ning see tähistab üht etappi N. Berdjajevi filosoofiliste ja ühiskondlike ideede arengus.Rodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2025, , 1.04 Mb, Leidëjas: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916145135)
Kuidas suutis Vladimir Putin innustada Vene rahvast toetama tema genotsiidset sõda Ukrainas ja miks on nii paljud venemaalased valmis faðismi omaks võtma? See elav, kohalikule materjalile toetuv jutustus paljastab, kuidas Venemaa faðistlik põlvkond ... tekkis ja milline sünge tulevik ootab ees riiki, kui faðismi haardest ei suudeta välja murda.Sõjaaja Venemaa upub faðismi sümbolitesse. Kirglikud patrioodid ründavad ajakirjanikke, opositsiooniaktiviste ja kõiki, keda kahtlustatakse isamaa reetmises. Venelasi kihutavad üles veebitrollide hordid ja klantsvideod, kus vihased noored mehed karjuvad isamaalisi loosungeid. Riigitelevisioon külvab vaatajaisse hirmu väljamõeldud lugudega venevastastest vandenõudest ja venelasi ähvardavast genotsiidist. Lapssõdurid paradeerivad uhkelt Punasel väljakul. See on Venemaa 2020. aastatel, etendusliku raevu ja rahvusliku ebatõe maa, kus näitlemine, teesklus ja lubaduste murdmine on eluviis. Kuid maailmas, kus teesklus on muutunud normiks, valdab homseid venelasi hirmutav apokalüptiline mõtteviis.Ian Garneri üheaegselt haarav ja hirmutav „Z-põlvkond” paljastab, kuidas Venemaa sattus praegusesse olukorda, kus peale kasvav faðistlik noorsugu on innukam, vägivaldsem ja ideoloogilisem kui ükski varasem põlvkond, mida riik on eales näinud.„Ehmatav uurimus sellest, kui laialt on Venemaa noorsoo hulgas levinud faðistlik vägivald ja ideoloogia ning kuidas Putin seda ära kasutab.” – Financial Times„Hiilgavalt üksikasjalik portree ideoloogilisest ja kultuurilisest õhkkonnast, mida Vene riik, meedia ja kirik on kujundanud. Jahmatav ja oluline raamat.” – Times Literary Supplement„Julge portree Putler-jugendist koos kõigi tema paradokside ja sadismiga.” – Peter Pomerantsev, raamatu „Miski pole tõsi ja kõik on võimalik” autor„Ian Garneri erakordne raamat käsitleb Venemaa faðismi kasvu mitmekülgselt ja nüansirikkalt, kuid samas ka selgelt tajudes ohtu, mida see kujutab endast Venemaa naabritele, liberaalsele rahvusvahelisele korrale ja Venemaale endale. – Mart Kuldkepp, Londoni Ülikool„„Z-põlvkond” on hindamatu raamat konflikti edasise arengu mõistmiseks.” – Diplomatic Courier„Garner kirjutab hoogsalt ja julgelt ning tema pilgule ei jäta midagi tabamata, kui ta uurib Putini reþiimi arengut.” – Sunday Times„Ehmatav ja silmi avav raamat sellest, kuidas Kreml kasvatab peale uut sõdurite põlvkonda, kes tagaksid tema koleda ideoloogia püsimajäämise isegi siis, kui langeb praegune reþiim.” – The Moscow Times„Ükski selle raamatu läbi lugenu ei suuda enam uskuda, et Ukraina vastane sõjakäik on vaid ühe halva mehe süü. Nagu Garner nii asjatundlikult näitab, peame veel aastaid tegelema Vene faðismi tagajärgedega sõltumata sellest, kuidas lõpeb käesolev sõda.” – ObserverRodyti daugiau ...
(Iðleidimo metai: 2025, , 1.47 Mb, Leidëjas: Rahva Raamat AS, ISBN-13: 9789916145470)
Financial Timesi parim raamat 2021Spioonipõnevikule omases tulises ja hoogsas stiilis kirjutatud seni rääkimata lugu küberrelvade – maailma kõige salajasemast, valitsuste toetatavast – turust ning hirmutav esmapilk uuelaadsele ülemaailmsele ... sõjale.Nullpäev: tarkvaraviga, mis võimaldab häkkeril sinu seadmetesse sisse murda ja neis märkamatult ringi liikuda. Nullpäevad on luurearsenali ihaldatumaid tööriistu, millega saab vaikselt sinu iPhone’i järele nuhkida, keemiatehase turvaseadmeid rikkuda, valimistulemusi muuta ja elektrivarustuse katkestada (küsige Ukrainalt!).Aastakümnetega kujunes USA valitsusest, kes varjus salastatuse ja konfidentsiaalsuslepingute taha, maailmas peamine nullpäevade koguja. Valitsusametnikud maksid kõrget hinda (alguses tuhandeid ja hiljem miljoneid dollareid) häkkeritele, kes olid valmis oma sissemurdmistarkvara maha müüma ja sellest vaikima. Kuid seejärel kaotas USA kontrolli nii oma varude kui ka turu üle. Nüüd on need nullpäevad vaenulike riikide ja palgasõdurite kätes, ja nemad ei hooli sellest, kui kellegi hääl kaduma läheb, kuskil joogivesi saastub või tuumajaamas avarii toimub.„Nii lõpeb maailm, räägivad nad mulle” on hämmastav ajakirjanduslik uurimistöö, mis kubiseb nuhkidest, häkkeritest, relvakaupmeestest ja ka tunnustamata kangelastest, ning on ühtaegu nii põnevik kui ka teatmeteos. Tuginedes aastatepikkusele ajakirjanikutööle ja sadadele intervjuudele, kergitab Nicole Perlroth varjatud turult saladuskatet ja paljastab vahetu ohu, millega silmitsi seisame, kui me ülemaailmset kübervõidurelvastumist kontrolli alla ei saa.Nicole Perlroth töötas kümmekond aastat New York Timesi küberturvet, digispionaaþi ja sabotaaþi kajastava juhtiva ajakirjanikuna. Ta loeb loenguid Stanfordi ülikoolis ning esineb sageli konverentsidel. Praegu töötab ta sisejulgeolekuministeeriumi küberturvalisuse ja taristukaitse ameti (CISA) nõunikuna. Samuti on ta liitunud välissuhete nõukogu küberturbe töörühmaga.„Järjest tihemini kõlavad teated küberrünnakutest, kuid nende tagamaid avatakse harva. Küberohud on meie ajastu uus reaalsus, milleks tuleb valmis olla ja teadlikkus aitab sellele enim kaasa. Just see ajendas ka Teliat tooma Nicole Perlrothi raamatut laiema Eesti lugejaskonnani.”Kristjan Kukk, Telia Eesti ärikliendi üksuse juht„Nicole Perlroth on kirjutanud haarava põneviku reaalsetest kübersõdadest, millest me iga päev ei kuule ja mida ei hooma. See on nagu ajalugu, mis pole veel minevikuks saanud ning paneb mõtlema meid ümbritseva digimaailma haprusele.”Linnar Viik„Ka mulle on proovitud müüa nullpäeva turvanõrkusi, millest keeldusin. Seetõttu lugesin Nicole Perlrothi raamatut suure huviga poole ööni. See pakub põnevat sissevaadet kübermaailma varjatud poolde. Perlroth kirjutab keerulistest tehnilistest teemadest viisil, mis võimaldab enamikul inimestel seda lugeda ja mõista.”Merle Maigre, E-riigi Akadeemia küberturvalisuse valdkonna juht„Kui oled seni arvanud, et küberohtudest kirjutatud raamatud on igavad ja keerulised ning nende mõistmiseks peab olema selle ala ekspert, siis siin on suurepärane näide vastupidisest. Nicole Perlroth avab kadestamisväärse osavusega küberrelvade arendamisega kaasnevad ohud, mis võivad meie harjumuspärase elu pea peale pöörata. See pole helge ega rõõmus, küll aga juba esimestest lehekülgedest äärmiselt haarav ja mõtlemapanev lugemine.”Gert Auväärt, RIA küberturvalisuse keskkonna juht„Peente detailidega, põhjalikel allikatel tuginev ajalooline kajastus.” – New York Times„Köitev ja samas ka murelikuks tegev ülevaade nullpäevade ärakasutamisest. Sellele salajasele turule on raske ligi pääseda, kuid Nicole Perlroth on oma uurimistöös teistest sügavamale jõudnud ning dokumenteerib avastatut vaimukalt.” – The Economist„Elav ja provokatiivne.” – The New York Review of Books„Võib-olla aasta olulisim raamat … Perlrothi täpselt, selgelt ja haaravalt esitatud vapustavad paljastused põrandaaluse võidurelvastumise kohta on kohustuslik lugemine.” – Booklist„Võimas argument tugeva küberturbepoliitika kasuks, mis vähendaks nõrkusi ja käsitleks samal ajal lugupidavalt kodanikuõigusi.” – Kirkus Reviews„Perlroth on saanud hakkama kõrgeima taseme häiret andva põnevikuga, milles vaetakse küberkatastroofi võimalikkust.” – Boston Globe„Osalt John le Carré ja veelgi rohkem Michael Crichton. Haarav.” – The New Yorker„See pöörane reis ümber ilma viib meid kokku sõgedate tegelaste ja kummaliste lugudega, mis saadavad katseid kontrollida internetti. See kõik oleks uskumatu, kui see poleks puhas tõde.” – Alex Stamos, endine Facebooki ja Yahoo turvajuht.„Suurepäraselt loetav uus raamat. Perlrothi kajastust läbib eetikaküsimus: kuidas on õige käituda? Liiga mitmed tema kirjeldatud tegelased ei mõelnud sellele ilmselt kunagi; nende eesmärgid olid lühiajalised või isekad või mõlemat. Pöörane lugu häkkeritest ja vigadega äritsejatest ja spioonidest, mis ühtlasi käsitleb ka sügavamaid küsimusi.” – Steven M. Bellovin, Columbia ülikooli arvutiteaduste professor.„Ühe literaadi köitev lugu digiraatidest: Nicole Perlroth annab rabava näo salajasele valitsuse toetatud eliidile, kes kasutab ühtesid ja nulle meie kaitsmiseks või meie ohustamiseks – ja lõikab sellest kasu.” – Glenn Kramon, New York Timesi endine vanemtoimetaja„Paljastab tänapäeva demokraatia Achilleuse kanna: desinformatsiooni, häkkimise ja tarkvaranõrkuste karmi reaalsuse. Töötan selles vallas teadlase ja tehnoloogina, ning see raamat ajas mulle tõelise hirmu nahka. Lugege!” – Gary McGraw, raamatu „Software Security” autorTutvu raamatuga lähemalt ja loe katkendit Rahva Raamatu blogis!Rodyti daugiau ...
Kas keskaeg oli keskaja inimese jaoks pime aeg? Mida tähendas perekond muinasaegsele inimesele? Mida mõtles inkvisiitor, kui ta piinas nõidumises kahtlustatavat? Kas nälg tegi veganiks? Kuidas nägi tema, meie esivanem seal kauges ajas tagasi, ... maailma? Missugustes oludes ta valikuid tegi? Millistele teadmistele toetudes tehti otsuseid enne Teist maailmasõda? Mida me rahvana oleme kaasa võtnud ja võtame tänasest päevast tulevikku?Vikerraadio ajaloosaate „Eesti lugu“ 800 osas on teadlased ja koduloouurijad otsinud ja andnud vastuseid eestlaste käekäigu kohta.Jutud Ivo Schenkenbergist Liivimaa sõjas, Vabadussõja kangelastest Anna Varesest ja Salme Bergmannist, Teises maailmasõjas Soome ja Eesti vabaduse eest võidelnud kaugluurajatest, põlatud ametit pidanud timukast ja etikutel lobisenud tallinlastest, külarahvast hullutanud Torupilli Jussist ja teistest meie esivanematest on üles kirjutanud saatejuht ja toimetaja Piret Kriivan.Piret Kriivan on Eesti Rahvusringhäälingu raadioajakirjanik. Saatesarja „Eesti lugu“ eest on teda autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga, Eesti Kaitseliidu medaliga, Eesti teaduse populariseerimise auhinna ja Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali tunnustuspreemiaga.Rodyti daugiau ...
Donald Trumpi presidentuur tõstatas küsimuse, mida paljud kunagi tõenäoliseks ei pidanud: kas Ameerika de-mokraatia on ohus? Harvardi professorid Steven Levitsky ja Daniel Ziblatt on üle kahekümne aasta uurinud demokraatiate lagunemist Euroopas ja ... Ladina-Ameerikas ning nende arvates on vastus jaatav. Demokraatia ei lõpe enam pauguga – revolutsiooni või sõjaväelise riigipöördega –, vaid vaikse kiunatusega, põhjuseks ülitäht-sate institutsioonide, näiteks kohtusüsteemi ja ajakirjanduse aeglane ja pidev nõrgenemine ning poliitilise hea tava järkjärguline murenemine. Hea uudis on see, et autoritaarsuse kiirteel on mitu väljasõidurampi. Halb uudis on see, et esimene on juba seljataga.Ajalehed Washington Post ja Time nimetasid seda New York Timesi menuki tiitliga pärjatud raamatut üheks 2018. aasta tähtteoseks.* „Vastupidiselt paljudele analüütikutele ja mõtlejatele ei jää Levitsky ja Ziblatt kinni president Donald Trumpi isikusse, vaid analüüsivad USAs aset leidnud muutusi laiemalt. Järeldused on lohutud: Trumpi esimene valimis-võit oli USA ühiskonna arengu loogiline lõpptulemus. Eestile on raamatu põhijäreldus, et ei piisa üksnes USA välispoliitika ja maailma jälgimisest. Vaja on peensusteni tunda ka USA ajalugu ja sisepoliitikat, sest valimis-ringkondade järjekordne muutmine (nn gerrymandering) võib tuua endaga kaasa tagajärgi, mis annavad tunda ka siin Maarjamaal.“- Erkki Bahovski, Postimehe arvamustoimetajaRodyti daugiau ...
Saksamaa eiras aastaid Putini reþiimi ohumärke, ignoreeris oma Euroopa naabrite hoiatusi ning muutus üha sõltuvamaks Venemaalt pärit gaasist ja naftast. Tulemuseks on tõsine majanduskriis, mis pikas perspektiivis vähendab liitvabariigi jõukust. ... Kuidas see juhtuda sai? Milline roll oli Gerhard Schröderil, ulatusliku poliitika- ja ärivõrgustikuga kantsleril ja hilisemal gaasilobistil? Miks ei võtnud Angela Merkel ettenägelikumat kurssi? Mil-lised äri- ja poliitikasidemed, aga ka majanduslikud ja strateegilised huvid panid Saksamaad usaldama Putinit, kuigi too oli juba enne Ukraina ründamist pidanud sõdu, likvideerinud opositsiooni ning piiranud vabadust ja inimõigusi? Ajalehe Frankfurter Allgemeine Zeitung korrespondendid Reinhard Bingener ja Markus Weh-ner paljastavad Moskva sidemed Saksa poliitikaga ja toovad päevavalgele, kuidas sai võimalikuks üks suurimaid valearvestusi Saksamaa välispoliitikas alates 1945. aastast.* „Lugu sellest, kuidas Venemaa on läbi aastakümnete kujundanud Saksamaa ühe suurima erakonna, hetkel va-litsuskoalitsiooni kuuluva Sotsiaaldemokraatliku Partei poliitikat Venemaa suunal, mõjub kohati põnevusloona. Saame teada, miks ja kuidas otsustati ehitada gaasijuhtmed Nord Stream I ja Nord Stream II, muutes Saksamaa seeläbi sõltuvaks Vene gaasist; miks usuti Saksamaal isegi pärast Krimmi annekteerimist, et tihedate kauban-dussuhete edendamine Venemaaga vähendab või lausa välistab agressiooniriski; kuidas suunati Saksamaa sot-siaaldemokraatide idapoliitikat finantstoetuste, uurimisinstituutide rahastamise ja Venemaa ülikoolide audok-toritiitlite omistamisega Venemaale sobivas suunas. Analüüs on seda olulisem, et paljudel poliitikutel, kelle te-gevust raamatus valgustatakse, on tänini arvestatav sõnaõigus Saksamaa välispoliitika kujundamisel. See on tungivalt soovituslik teos igale Eesti lugejale, kes tunneb huvi Saksamaa ja kogu Euroopa välispoliitika taus-tahoovuste ning Venemaa mõjutustegevuse meetodite ja ulatuse vastu.“- Karin Sein, TÜ õigusteaduskonna tsiviilõiguse professorRodyti daugiau ...
Ðamil Bassajev (1965–2006) tegi endale nime südikate sõjaliste operatsioonidega Esimeses Tðetðeenia sõjas 1994–1996, temast sai üks tuntumaid mägilaste vabadusvõitlejaid, kuid alates Teisest Tðetðeenia sõjast 1999 omandas ta ka islamiterroristi ... kuulsuse. Nullindateks oli temast saanud maailma üks enim tagaotsitud tegelane, kelle nimi tekitab senimaani hirmuvärinaid Venemaal, nagu ka leidub arvukalt tema imetlejaid islamimaailmas.Vähem on teada Bassajevist poliitikuna või näiteks seda, et tal on olnud üllatavaid – kuid kohati ka vene propa-gandistide välja mõeldud – kokkupuutepunkte Eestiga.Veel vähem aga on tuntud Bassajevi kirjalik pärand. Käesolevas väljaandes ongi tõlkes esitatud dþihaadivõitle-jatele – mudþahiididele – kirjutatud vaimne teejuht pealkirjaga “Pühasõdalase raamat”, mille järelsõnas an-takse ka ülevaade Bassajevi poliitilisest ja sõjalisest tegevusest.„Pühasõdalase raamat“ on huvitav lugemine kõigile Tðetðeenia, Kaukaasia ja Venemaa poliitikaga tegelejatele, nagu ka islamihuvilistele ning sõjanduse asjatundjatele, eriti aga neile, keda köidab vaimse võitluse ja ene-seületamiste temaatika.Rodyti daugiau ...
Raamat „Ükski inimene ei ole saar. Kolm esseed Gulagi arhipelaagist“ laenab pealkirjaks inglise klassiku John Donne’i mõtte, mis resoneerib Nobeli kirjanduspreemia laureaadi Aleksandr Solþenitsõni „Gulagi arhipelaa-gi“ üldinimliku sõnumiga. Isegi ... vangilaager ei lahuta inimest inimkonnast. Iga inimene on väärtus, iga inimese vägivaldne surm, tema loomingu hävitamine on kaotus kogu inimkonnale. Ukraina kannatused meenutavad seda meile praegu iga päev. 1945. aastal kohtus Aleksandr Solþenitsõn Lubjanka vanglas Eesti õigusteadlase ja Otto Tiefi valitsuse haridus-ministri Arnold Susiga. Susi oli esimene haritud eurooplane, keda Solþenitsõn lähemalt tundma õppis ja kellest sai kirjaniku vaimne aken Euroopasse. „Gulagi arhipelaag“ valmis põhiosas 1967.–1968. aastal Eestis ja eestlas-te abiga. Teos raputas 1974. aastal Läänes ilmudes kogu maailma. Üheskoos moodustame jätkuvalt saarestikke, arhipelaage, mis üksteist paratamatult mõjutavad – hästi või hal-vasti, aga mõjutavad. Inimkond on siiski üks, ja see, milline ta on, milline on Inimese nägu, on meie kõikide te-gude, valikute, peetud ja pidamata jäetud lahingute kujundatud. Meie kolm esseed kutsuvad nii kaasa mõtlema kui ka vastu vaidlema, aga ennekõike mõtestama. Inimkond vajab sügavat mõtet.Rodyti daugiau ...
Kui Venemaa 2022. aasta veebruaris Ukrainat ründas, muutus julgeolekuolukord kogu Läänemere piirkonnas: Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes. Kuidas mõjutavad iga riigi ajaloos ja naab-russuhetes peituvad põhjendused ... seda, kuidas uuele ohule reageeritakse? Millised jäljed toovad Hansaliidust NATOsse?*„Raamat viib lugeja hoogsale retkele ümber Läänemere, tutvustades erinevaid kohalikke vaateid regiooni pin-gelisele julgeolekuolukorrale. Kaasahaaravalt kirjutatud reisiloos põimuvad kirjeldused randadest ja metsadest, intervjuud kohalike elanikega ning sissevaated riikide ajalukku ning välis- ja julgeolekupoliitikasse. Raamat annab ülevaate piirkonna laiapindsest julgeolekust, hõlmates nii sõjalist kaitset, küberohtusid, migrat-siooni kasutamist relvana kui ka energiajulgeolekut. Lood Eesti häkkerite tegevusest Ukraina toetamiseks, Lätis elavate Nõukogude armee pensionäride vaadetest lähiajaloole ning Leedu piirivalvurite kogemustest, kes takistasid aasta jooksul umbes 18 000 illegaalset pii-riületust Valgevenest, pakuvad põnevaid vaatenurki ja uusi infokilde ka regiooni julgeolekut igapäevaselt jälgi-vale lugejale. Kirjeldused Saksamaa, Taani, Rootsi ja Soome jõupingutustest, et kasvanud ohtudega toime tulla ja varasemaid poliitikaid ümber hinnata, aitavad mõista Läänemere julgeolekuolukorra pöördelist ajajärku ja Venemaa Ukraina-vastase sõja laiaulatuslikku mõju.“- Kristi Raik, politoloogAutoritest: Kaja Kunnas (snd 1968) on ajakirjanik ja kirjanik, kes on paarkümmend aastat vahendanud Eesti, Läti ja Leedu sündmusi Soome meediale, peamiselt ajalehele Helsingin Sanomat. Tal on Helsingi Ülikooli riigiteaduste ma-gistrikraad. Kaja Kunnas on varem kirjutanud kaks raamatut, neist teise – „Ülelahe suhteraamat. Uue ohu aas-tad“ (eesti keeles 2017. a) – koos Marjo Näkkiga.Marjo Näkki (snd 1976) on ajakirjanik ja kirjanik, kes on töötanud Soome rahvusringhäälingu YLE, MTV3 ja Soome uudisteagentuuri STT Läänemere, Balti ja Venemaa korrespondendina. Ta on juhtinud YLE raadio 1 saa-det „Ykkösaamu“ ja peaministri intervjuutundi. Lisaks eelmisele ühistööle Kaja Kunnasega on Marjo Näkkilt va-rem ilmunud raamat „(Soome)maalt ja hobusega“ (eesti keeles 2011. a).Rodyti daugiau ...
Dramaatiliselt uus arusaam inimkonna ajaloost, mis seab kahtluse alla meie kõige fundamentaalsemad eeldu-sed sotsiaalse evolutsiooni kohta – alates põllumajanduse ja linnade arengust kuni riigi, demokraatia ja eba-võrdsuse tekkeni – ning paljastab ... uusi võimalusi inimeste emantsipatsiooniks.Põlvkondi on meie kauged esivanemad olnud primitiivsed ja lapselikud – kas vabad ja võrdsed süütud või pätid ja sõjakad. Meile öeldakse, et tsivilisatsiooni saab saavutada ainult nende algsete vabaduste ohverdamisega või alternatiivina meie alatute instinktide taltsutamisega. David Graeber ja David Wengrow näitavad, kuidas selli-sed teooriad tekkisid esmakordselt XVIII sajandil konservatiivse reaktsioonina põlisrahvaste vaatlejate ja intel-lektuaalide poolt Euroopa ühiskonna tugevale kriitikale. Selle kohtumise uuesti läbivaatamisel on hämmastav mõju sellele, kuidas me mõistame tänapäeva inimkonna ajalugu, sealhulgas põllumajanduse, omandi, linnade, demokraatia, orjuse ja tsivilisatsiooni päritolu.Tuginedes murrangulistele arheoloogia- ja antropoloogiauuringutele, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks kohaks, kui õpime oma kontseptuaalseid köidikuid maha viskama ja mõistma, mis seal te-gelikult on. Kui inimesed ei veetnud 95 protsenti oma evolutsioonilisest minevikust väikestes küttide-korilaste salkades, mida nad siis kogu selle aja tegid? Kui põllumajandus ja linnad ei tähendanud sukeldumist hierarhias-se ja domineerimisse, siis millise sotsiaalse ja majandusliku korralduseni need viisid? Vastused on sageli oota-matud ja viitavad sellele, et inimkonna ajaloo kulg võib olla vähem kivisse raiutud ja rohkem täis mängulisi, lootusrikkaid võimalusi, kui me arvame.„Kõigi aegade koidik“ muudab põhjalikult meie arusaama inimminevikust ja pakub teed uute vabaduse vormi-de ja ühiskonna korraldamise uute viiside kujutlemiseks. See on tohutu intellektuaalse ulatusega monumen-taalne raamat, mida õhutavad uudishimu, moraalne nägemus ja usk otsese tegevuse jõusse.Rodyti daugiau ...
Mina olen vanaisa Jaanus. Ma elan väga kaunis linnas, mille nimi on Tartu. Juba vanast ajast on vanaisadel kohustus rääkida lastelastele lugusid möödunud aegadest. Lugusid, mis jutustavad vanaisade endi lapsepõlvest ja ka neid, mida vanaisad kuulsid... omakorda oma vanaisadelt. Nõnda liiguvad juhtumised ja läbielamised mööda ajaliini ajast aega muudkui edasi ja sünnib iga pere lugu, eriline ja ainulaadne. Selle raamatuga püüan avada sajanditagust Tartut. Ma ei tee seda väga ajalooliselt, vaid pigem ajastu-meeleoluliselt, kus üks pilt räägib rohkem kui sada sõna. Pildid on kõik umbes saja aasta vanused postkaardid, mida olen kogunud üle kahekümne aasta ja tänaseks on kaarte juba oma mõnituhat. Leida nende seast mõnisada, mida raamatusse panna, oli päris keeruline, kuid ometi need siin nüüd on. Ajaloolist kronoloogiat otsida pole mõtet, sest seda ei ole. Nende piltide abil püüan edasi anda ajastule omast hõngu oma kodulinnast.Rodyti daugiau ...
„Kiibisõda“ on põhjalik ja põnev ülevaade aastakümneid kestnud võitlusest maailma üheks kõige olulisemaks ressursiks kujunenud kiibitehnoloogia pärast.Kiibid on justkui uus nafta – napp ressurss, millest sõltub elu tänapäeva maailmas. Peaaegu kogu ... tehnika alates rakettidest kuni nutitelefonideni töötab kiipide abil. Seetõttu toetub arvutikiipidele ka riikide sõjaline ja majanduslik võim.Veel hiljuti tootis kõige kiiremaid kiipe maailma supervõim USA. Nüüd on USA kaotamas oma juhtrolli Taiwanile, Lõuna-Koreale ja eelkõige Hiinale. Nagu „Kiibisõda“ paljastab, kulutab Hiina igal aastal kiipidele rohkem raha kui naftale ja investeerib miljardeid dollareid kiibitootmisse, et USAga sammu pidada. Mängus on Ameerika sõjaline üleolek ja majanduslik jõukus.Majandusajaloolane Chris Miller selgitab, kuidas pooljuhtidest sai tänapäeva elu oluline osa, kuidas USA saavutas ülekaalu kiipide tootmises ja rakendas seda tehnoloogiat sõjalistes süsteemides. Ameerika võit külmas sõjas ja tema globaalne sõjaline domineerimine tulenes võimest rakendada arvutusvõimsust tõhusamalt kui ükski teine riik. Kuid ka selles valdkonnas on Hiina kiiresti USAle järele jõudmas, sidudes oma kiibitootmise ambitsioonid sõjaväe moderniseerimisega.Chris Milleri haarav raamat näitab, et tänapäeva poliitikast, majandusest ja tehnoloogiast arusaamiseks peame esmalt mõistma kiipide rolli riikide jõuvahekordades.Rodyti daugiau ...
Eessõna autor: Jüri AdamsDemokraatlikud riigid peaksid valmistuma Venemaa kokkuvarisemiseks, kordamata 20. sajandi vigu – korduvaid katseid päästa Vene impeeriumi. Juraj Mesík esitab veenva analüüsi Venemaa käekäigu kohta pärast lüüasaamist ... Ukrainas. Ajaloolistele paralleelidele toetudes väidab ta, et Venemaa lagu-nemine pole mitte ainult tõenäoline, vaid paratamatu, esitades läänele üleskutse asuda ennetavalt Venemaa-järgset maailma kujundama.Kolm vaala, millele Venemaa toetub, on repressiivaparaat, mütologiseeritud rahvuslik identiteet ja tulu fossiilkütuste ekspordist. Sõda Ukrainas on paljastanud nende rabeduse, mis kiirendab riigi kil-lustumist. Mesík pakub välja uue poliitilise käsitluse, mille keskmes on viiekordne D: demilitariseeri-mine, depopulatsioon, denatsifitseerimine, denukleariseerimine ja dekoloniseerimine. Läänele tege-vuskava pakkudes tugineb ta teiste impeeriumide, näiteks Austria-Ungari, Osmanite, Saksa ja Jaapani impeeriumi kontrollitud lagunemise ajaloolistele õppetundidele. See on oluline raamat poliitikakujundajatele, analüütikutele ja igaühele, kes huvitub Venemaa tule-vikust ning selle mõjust ülemaailmsele julgeolekule.*Mesík usub, et suurt osa Vene impeeriumi demonteerimises hakkavad mängima alistatud rahvad, kelle hulgas on sihikindlast venestamisest hoolimata paljud pead tõstmas. Suurte piirkondade lahkulöö-mismeeleolud võivad Venemaa sõjalise kaotuse korral kiiresti võimenduda. Seda võimalust ja rahvaste vabaduspüüdu käsitleb ka Jüri Adams oma põhjalikus järelsõnas. Aimar Altosaar*Autorist: Juraj Mesík (1962) on publitsist ja globaalsete trendide analüütik. 1988. aastal lõpetas ta Tðehhoslo-vakkia Komenský Ülikooli arstiteaduskonna. Sealtpeale on ta aktiivselt osalenud keskkonnaliikumises, juhtinud Slovakkia roheliste erakonda ja sihtasutust Ekopolis, olnud Prahas Föderaalassamblee saadik ja föderaalse keskkonnaministeeriumi osakonnajuhataja. 2003–2009 töötas ta Washingtonis Maail-mapanga sotsiaalse arengu vanemspetsialistina ning osales arendusprojektide elluviimises Aafrikas, Aasias ja Ida-Euroopas. Hiljem on ta pidanud loenguid Tðehhi Vabariigis Olomoucis Palacký Ülikoolis ja Slovakkias Bratislavas Komenský Ülikoolis. Mesík osaleb aktiivselt Venemaa-järgsete Vabade Rahvaste Foorumi tegevuses ja tema sulest on ilmunud kuus raamatutRodyti daugiau ...
Viimase kahe aastakümne jooksul on kodusõdade arv maailmas peaaegu kahekordistunud. Barbara F. Wal-ter on oma karjääri jooksul uurinud sisekonflikte näiteks Iraagis, Ukrainas ja Sri Lankal, kuid nüüd on ta hakanud üha enam muretsema omaenese riigi –... Ameerika Ühendriikide – pärast. Walter toob ilmsiks hoiatusmärgid, millest sõda alguse saab, kes seda algatab, mis seda käivitab – ja selle, miks mõnes riigis sünnib konflikt kerge-mini, teisal aga jääb olukord stabiilseks.Tuginedes viimastele rahvusvahelistele uuringutele ja üle kahekümne riigi õppetundidele, toob Walter välja olulised riskitegurid alates demokraatia tagasilangusest kuni killustatuse ja protestipoliitikani. Tänapäeva ko-dusõda ei näe välja nagu Ameerika 1860., Venemaa 1920. või Hispaania 1930. aastatel. See algab juhuslike vä-givalla- ja terroriaktidega, mida kiirendab sotsiaalmeedia. See hiilib meile ligi ja paneb mõtlema, kuidas me või-sime nii pimedad olla.New York Timesi menukiks, Sunday Timesi aasta raamatuks, Financial Timesi ja The Timesi aasta parimaks raa-matuks tunnistatud teoses uurib juhtiv politoloog vägivaldse ekstremismi dramaatilist kasvu kogu maailmas ja lööb häirekella teise kodusõja suureneva tõenäosuse kohta USAs. Raamatu esimeses pooles analüüsib autor eri kontinentidel toimunud kodusõdu, mille põhjal hindab Ühendrii-kide praegust olukorda. Walter väidab, et kodusõdade puhkemisel on kindel muster, mille tundmine võimaldab neid ennetada. Nüüdisaegne liberaalne demokraatia on ajaloolises plaanis verivärske ja habras nähtus, mille püsimine sõltub poliitilises võitluses osalejate vabatahtlikust vaoshoitusest. - Meelis Oidsalu, julgeolekuekspert Autorist: Barbara F. Walter on San Diego California ülikooli globaalpoliitika ja -strateegia teaduskonna rahvusvaheliste suhete Rohri professor (Rohr Professor of International Relations at the School of Global Policy and Strategy at the University of California, San Diego). Ta on välissuhete nõukogu (Council on Foreign Relations) liige ja aitab pidada auhinnatud blogi „Political Violence at a Glance“ („Pilguheit poliitvägivallale “). Ta on kirjutanud väl-jaannetele The Washington Post, The Wall Street Journal, Los Angeles Times, Reuters ja Foreign Affairs.Rodyti daugiau ...
New York Timesi ja Wall Street Journali menuk kahelt 2024. aasta Nobeli majandusauhinna laureaadilt näitab ühiskondlike institutsioonide tähtsust riigi õitsengus.Miks on mõni riik jõukas ja teine hädine, jagunedes rikkuse ja vaesuse, tervise ja ... haiguste, toidukülluse ja nälja poolest? Kas heaolu või virelemise määrab kultuur, ilm või geograafia? Selgub, et ükski neist teguritest ei ole lõplik ega saatuslik.Viieteistkümne aasta pikkusele uurimistööle tuginedes näitavad Daron Acemoglu ja James A. Robinson veenvalt, et majandusliku edu (või selle puudumise) aluseks on poliitilised ja majanduslikud institutsioonid. Vaid üks näi-de: korealased on märkimisväärselt homogeenne rahvas, ometi ollakse Põhja-Koreas maailma vaesemaid, sa-mas kui vennad ja õed Lõuna-Koreas on rikkamate hulgas. Erinevused kahe Korea vahel on tingitud poliitikast, millega on kujundatud kaks erinevat institutsionaalset suunda.Acemoglu ja Robinson esitavad erakordseid ajaloolisi tõendeid Rooma impeeriumist, maiade linnriikidest, Nõukogude Liidust, USA-st ja Aafrikast, ehitades üles uue poliitökonoomia teooria, mis on väga asjakohane vastamaks tänapäeva suurtele küsimustele kas või Hiina majanduskasvu või Ameerika õitsengu kestvuse kohta.Majandusajakirjanik Tõnis Oja sõnul pole see raamat isegi niivõrd majandusest, vaid ajaloost, geograafiast, ühiskonnakorraldusest ja juhtimisest. Ehkki autorid seda otseselt ei käsitle, saab aimu ka sellest, miks endise Nõukogude Liidu viieteistkümnest taasvabanenust on edukad vaid kolm Balti riiki.Autoritest:Daron Acemoglu (1967) on Türgi juurtega Ameerika majandusteadlane, kes on 1993. aastast Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi õppejõud ja 2019. aastast instituudi professor. 2005. aastal pälvis ta Ameerika Majan-dusteadlaste Liidu John Bates Clarki medali.James A. Robinson (1960) on Briti-Ameerika taustaga majandus- ja poliitikateadlane ning Chicago Ülikooli pro-fessor, aastail 2004–2015 oli ta Harvardi Ülikooli õppejõud.Mõlemad majandusteadlased pälvisid koos Simon Johnsoniga 2024. aastal Nobeli majandusauhinna. Nad on veel mitme raamatu kaasautorid, mh „The Narrow Corridor“ (Penguin Press, 2019) ning „Economic Origins of Dictatorship and Democracy“ (Cambridge University Press, 2009)Rodyti daugiau ...
Meisterlik raamat vaatleb Lääne revolutsioonide lainet ja selle kommunistlikku kulminatsiooni 20. sajandil. Võrdleva ajaloo laiahaardeline ja sügav käsitlus pakub sotsialismi kujunemise uut tõlgendust, tuues välja Vene revolutsiooni, Nõukogude ... reþiimi esiletõusu ja Nõukogude Liidu lõpliku kokkuvarisemise tähenduse.Martin Malia uurib 15. ja 16. sajandi Euroopa ususõdasid, Inglismaa, Ameerika ja Prantsusmaa revolutsioone ning plahvatuslikke sündmusi 20. sajandi Venemaal. Ta järeldab, et 20. sajandi revolutsioonide juured on sügaval Euroopa ajaloos, revolutsiooniline mõtlemine ja tegevus radikaliseerusid ühest suurest revolutsioonist teise. Malia pakub omanäolise vaate revolutsiooni fenomenile ja annab huvitava hinnangu selle jõule kui ajalugu edasiviivale väele.Raamat ilmub Edmund Burke’i Seltsi raamatusarjas.Rodyti daugiau ...
On öeldud, et Venemaa käitumist ei saa mõistusega võtta. See ei vasta tõele.Kui teada tegureid, mis mõjutavad Venemaa juhtkonna otsuseid ja seega ka tegevust, võib aru saada isegi tema pealtnäha irratsionaalsest käitumisest. Naabrite tuleviku jaoks ... on selle tegevusloogika mõistmine elulise tähtsusega.Venemaa ühiskond on korruptsioonist läbi imbunud, Kreml kardab demokraatlikke algeid ja Venemaa on muutunud tänapäeva faðistlikuks riigiks. Tõe ja vale ehk nn taktikalise tõe kasutamisel on venelased meist paindlikumad. Ajalugu käsitletakse seal nostalgiaga ning seda kasutatakse oleviku ja tuleviku mõjutamiseks. Eriteenistused tapavad välismaal tegelasi, keda tembeldatakse Venemaa vaenlasteks ja reeturiteks. Miks see nii on? Autorid kirjeldavad ja selgitavad neid nähtusi. Värvikalt ja ladusalt räägitud lugu algab 9. sajandi lõpu Kiievi-Venemaaga, kulgeb läbi Tsaari-Venemaa ja Nõukogude Liidu ajajärkude ning jõuab Ukraina sõjani.Raamat põhineb Martti J. Kari populaarsel YouTube’i loengul, millest sai 2022. aastal Soome kõigi aegade vaadatuim ülikooliloeng (üle 1,6 miljoni vaataja).Martti J. Kari PhD (1960–2023) oli Soome küberturvalisuse ja hübriidsõja ekspert ning üks silmapaistvamaid Ukraina sõja käsitlemise asjatundjaid, kes töötas nii peastaabi luureülema asetäitja kui ka Jyväskylä ülikooli tööelu professorina. Ta uuris Venemaad üle 30 aasta oma elust.Antero Holmila PhD (1979) on Jyväskylä ülikooli ajalooprofessor, kes on õppinud Suurbritannias Kenti ja Exeteri ülikoolis ning kaitses oma doktoritöö Londoni Ülikooli Royal Holloway kolledþis. Ta on spetsialiseerunud teise maailmasõja järgsele perioodile ja sõja järelmõjudele.Rodyti daugiau ...
Meisterlik jutuvestja ja rahvusvaheliste menukite autor Simon Sebag Montefiore punub oma raamatus kokku inimkonna ajaloo vanimaist tsivilisatsioonidest tänapäevani, lähtudes sellest, mis ühendab kõiki inimesi, nimelt perekonnast ja ... suguvõsast.Jutustuse keskmes on rikkalik valik keerukaid isiksusi. Mõned on kuulsad – või kurikuulsad –, alustades Aleksander Suurest, Attilast, mansa Musast, Ivan Julmast ja Tðingis-khaanist ning lõpetades Hitleri, Thatcheri, Obama, Putini ja Zelenskõiga. On loomeinimesi Sokratesest, Michelangelost ja Shakespeare’ist kuni Newtoni, Mozarti, Balzaci, Freudi, Bowie ja Berners-Lee’ni.Teised on vähem tuntud: kerjusena elu alustanud, aga Mingi dünastia rajanud Hongwu; Hawaii kuningriigi ühendaja Kamehameha, koguni Rooma impeeriumi trotsinud keisrinna Zenobia, Haiti kuningas Henri, esimene naiskirjanik Murasaki ja Maroko piraatide kuninganna Aiða. Lisaks vallutajatele ja valitsejatele kohtume ka prohvetite, ðarlatanide, kunstnike, arstide ning loomulikult armastajate, abielunaiste ja -meestega.Maailma ajalugu astub meie ette kõige suurejoonelisemal ja intiimsemal kujul – omavahel põimuvad sõja-, migratsiooni-, taudide, religiooni-, meditsiini- ja tehnoloogiateemad toovad läbi sajandite, maailmajagude ja kultuuride kulgedes meie ette inimesed ja nende draamad. Ilukirjandusliku nõtkusega näitab autor inimkonna lugu kõigi selle rõõmude, murede, romantika, leidlikkuse ja julmusega ning loob niiviisi teedrajava ja tervikliku jutustuse, sättides paika uusi verstaposte ajaloo mõistmisel.Simon Sebag Montefiore on rahvusvahelise tunnustuse saavutanud auhinnatud raamatute autor, kelle teoseid on avaldatud neljakümne kaheksas keeles. „Potjomkin. Vürstide vürst” oli nomineeritud Samuel Johnsoni auhinnale (Suurbritannia); „Stalin. Punase tsaari õukond” võitis Briti raamatuauhindade parima ajalooraamatu auhinna; „Noor Stalin” sai Costa Biography auhinna (Suurbritannia-Iiri), ajalehe LA Times parima biograafia auhinna (USA), Bruno Kreisky auhinna (Austria) ja Grand Prix de la Biographie Politique’i (Prantsusmaa); „Jeruusalemm: biograafia” sai Wenjini raamatuauhinna (Hiina) ja Jewish Book Council’s Book of the Year (USA) tiitli ning „Romanovid. 1613–1918” teenis Lupicaia del Terriccio kirjandusauhinna (Itaalia). Tema sulest on ilmunud ka nn Moskva romaanitriloogia „Saðenka”, „Verev keskpäevataevas” ja „Ühel talveööl”, mis pälvis aasta parima poliitilise sisuga ilukirjandusteose auhinna (Suurbritannia). „Imestusväärt suursaavutus.” – Simon Schama, Briti ajaloolane ja saatejuht, Columbia ülikooli ajaloo ja kunstiajaloo professor„Tõeline pärl. Äärmiselt ambitsioonikas ja tulvil üllatusi.” – Peter Frankopan, Briti ajaloolane ja kirjanik, Oxfordi Worcesteri kolledþi ajalooprofessor, raamatu „Siiditeed” autor„Montefiore mõjuv, liigutav, eepiline ja vaheldusrikas jutustamisviis ning põhjalik uurimistöö teevad sellest maailma ajaloo ülevaatest enneolematult stiilse ja tervikliku loo.” – Olivette Otele, ajaloolane ja Londoni SOASi ülikooli professor„Selles hämmastava haarde ja mahuga teoses põimib Montefiore kokku teenrite, õukondlaste, kuningate, maadeavastajate, jutlustajate ja filosoofide lood, mis kokku moodustavadki ajaloo. Suurepärane!” – Henry Kissinger, Ameerika Ühendriikide diplomaat ja poliitik, Nobeli rahupreemia laureaat, raamatu „Diplomaatia” autor„Üksainus sõna Montefiore raamatu kohta: meistritöö!” – Ben Okri, Nigeeria päritolu Briti kirjanik, luuletaja ja aktivistRodyti daugiau ...
Kuueteistkümnendal sajandil hoo sisse saanud suurte maadeavastuste üheks peamiseks ajendiks oli juurdepääsu saamine idamaade vürtsidele ja muudele rikkustele, mis ahvatlesid eurooplasi. Kui Portugal oli tänu Bartolomeu Diasile ja Vasco da Gamale ... juba avastanud meretee ümber Aafrika ja üle India ookeani, siis Hispaania oli esialgu sunnitud piirduma Ameerika avastamise ja koloniseerimisega. Aga vürtsid ning Hiina ja Jaapani kaubad ei andnud hispaanlastelegi rahu. Kui Mehhiko koloniseerimisel oli jõutud Vaikse ookeani rannikule, tekkis idee alustada sealtkaudu kaubavahetust Kagu-Aasia maadega. Väikeste vahedega saadetigi üle Vaikse ookeani mitu ekspeditsiooni, mis kõik paraku lõppesid ebaõnnestumisega, sest ühelgi neist ei läinud korda leida sobivate tuultega tagasiteed Ameerikasse. 1565. aastal läks Mehhikost Navidadist teele järjekordne, nelja laeva ekspeditsioon eesotsas Miguel de Legazpi ja Andrés de Urdanetaga. Nii sai alguse seiklusrohke mereretk, kus tuli rinda pista kõikvõimalike raskustega, võidelda Okeaania sõjakate põliselanikega ja mässumeelsete meremeestega. Aga seekord eesmärk saavutati: avastati kindel tagasitee Aasiast Ameerikasse ja maailm sai endale uue silmapaistva meresõitja, kellest paraku kuni viimase ajani peaaegu midagi ei teatud – Lope Martíni.Andrés Reséndez on California ülikooli ajalooprofessor. Tema huvivaldkonnad on eurooplaste varased uurimisretked Ameerikasse, Põhja- ja Lõuna-Ameerika koloniseerimine, USA ja Mehhiko piirialad, Vaikse ookeani ajalugu. Ta on andnud loenguid muuhulgas ka Yale’i ja Helsingi ülikoolis ja avaldanud neli raamatut. 2016. aastal ilmunud „The Other Slavery” pälvis 2017 Bancrofti preemia ja pääses 2016 National Book Awardi lõppvalikusse.Rodyti daugiau ...
