Koos ettekujutuse tekkimisega ökoloogilisest kriisist, mis ohustab inimkonna edasikestmist talle omases keskkonnas, on tekkinud sügavalt tunnetatud vajadus muuta keskkonnaga ümberkäimist. Keskkonnaeetikud leiavad üsna üksmeelselt, et hädade juured on meie harjumuspärastes mõtteviisides, mis omakorda toetavad harjumuspäraseid teguviise. Et neid keskkonna- ja lõppeks ka inimvaenulikke teguviise muuta, tuleb esmalt ümber korraldada see, kuidas me tavaliselt mõtleme keskkonnast ja iseendast selle sees.
