Eesti looduskaitse sünniaastaks loetakse 1910. aastat, mil Artur Toom alustas Vaika saartel praktilise linnukaitsega. Sealt alates, saja aasta jooksul, on looduskaitset vaheldumisi vedanud mitmed akadeemilised seltsid, ühiskondlikud liikumised, riigiasutused. Siin on olnud ajajärke, mida oluliselt kujundasid karismaatilised isikud (Gustav Vilbaste, Eerik Kumari, Jaan Eilart jt).
Rikkalikult illustreeritud raamat sisaldab loodushoiuga seotud inimeste meenutusi, aga ka valikut ajaloolistest kirjadest, kaartidest, dokumentidest. Tagasivaatavalt hindavad oma tegevust tänagi tegutsevad loodushoiuühendused. Populaarses vormis esitatud üldistused on jaotatud kuude ajaperioodi. Neis kõigis on välja toodud looduskaitselise mõtteviisi ning vastava riikliku süsteemi areng. Paljuski on see areng järginud laiemat poliitilist suundumust, mille sees on ikka leidunud koht ka omaalgatusel.
