"Viimased kakskümmend aastat on ta olnud Robbie Williams ? alates sellest, kui kuueteistkümnene mitte-väga-edukas pakettakende müügimees Robert Peter Williams liitus poistebändiga ning talle öeldi tema uus nimi. Kakskümmend aastat laulmist, laulude kirjutamist ja esinemist. Kakskümmend aastat seiklusi ja ulakusi, peitmist ja enese eksponeerimist, vo?ite ja kaotusi, ebakindlust ja mässumeelsust ? ko?ik see talle otsa vaatamas. Ausalt öeldes on tema jaoks see ko?ik pisut veider. Ta ei ole sellist sorti mees, kes ümbritseks end fotodega, mis talle meenutaksid, kes ta on ning mida ta on korda saatnud.
Me ko?ik oleme kaugenenud sellest minast, kes kunagi olime. Olgu siis kiilulööjaks aeg vo?i meie endi paremad vo?i halvemad teod. Lihtne bioloogia vo?i saatus ? vo?i, kui soovite, siis juhuslike sündmuste jada, mis meid igaüht erinevalt mo?jutavad.
Niisiis, kui ta nüüd vaatab tagasi sellele kahekümnele aastale, kui teda on pildistatud kui Robbie Williamsit, meenub talle vahel mo?ni ununenud o?nnelik mälestus, kuid enamasti on tema reaktsioonid keerukamad. Ning just need reaktsioonid on andnud sisu käesolevale raamatule:
Tundub, nagu oleks see ko?ik juhtunud kellegi teisega. Kuid ta teab väga hästi, et ei juhtunud. Ma arvan, et ta peab meenutama nii meile kui ka iseendale, et ko?ik see juhtus temaga.
Ko?ik selles raamatus on valmis, arvab ta. So?na-so?nalt valmis, tehtud. Veelgi enam. Elus on hetki, mis meid vabastavad, hetki, kui meie tulevik avaneb.
Ma tean, et see on minevik ja nagunii juba tehtud, aga ikkagi on tunne, nagu see oleks millegi lo?pp.
***
Tema tänased soovid ko?lavad hoopis lihtsamalt, kuigi elu vastustes meie suurtele küsimustele on lihtsust väga harva.
Kui ma peaksin seda taotluskirja täna kirjutama, siis seisaks seal, et minu eesmärgiks on olla rahul, ütleb ta. Ning minu soovid on täitumas.
