See 1886. a. ilmunud teos kuulub Friedrich Nietzsche (18441900) hilisemasse loomeperioodi. Nõnda kõneles Zarathustra oli valmis saanud ning varasematest teostest üle jäänud materjali üle vaadates sündis täiesti uus, kultuurilis-inimkesksetest ja moraalsetest teleoloogiatest vabastav ning süütu kosmilise mängulisuse poole püüdlev tekst. Sealpool head ja kurja koosneb üheksast peatükist ning selle temaatiline haare ulatub filosoofia põhiprobleemidest kuni rahvaste, isamaade ja naisteni. Teos algab väitega, et tõde on naine.
Sellest lähtuvalt võib arvata, et naistest kõneldes filosoofiast siiski kuigi kaugele ei minda.
Raamatule on ülevaatliku ja allusioone loova järelsõna ning kommentaarid kirjutanud tõlkija Jaanus Sooväli. Tõlkes on arvestatud Nietzschele omaste lauseahelike ja tema mõtte tulise voolamisega üle igasuguste keele- ja meeledogmade.
Raamatu väljaandmist on toetanud Eesti Kultuurkapital ja Postimees.
